Husi Dili bá Pekín: Pekín hanorin ha’u kona-ba orden husi moris ida-nia moris (Parte VII)

DILI, 19 Agostu 2026 (TATOLI)—Pekín la’ós hanesan sidade lerek de’it. Pekín hanesan livru tuan ida-ne’ebé nia pájina sira hakerek ho istória ne’ebé nia naroman lakan nabilan. Lurón (dalan) idaidak iha nia istória ketaketak. Edifísiu idaidak reflete idaidak nia progresu no sikun idaidak lori istória ida ba moris ida-nia moris.
Loron 15 fulan-Jullu tinan 2026, tuku 08:00 dadeer, ha’u-nia peregrina iha Pekín hahú hosi odamatan boot Aeroportu Internasionál Xangai. Fihir husi autokarru ida-ne’ebé lori ami bá Otél RoyalLink ZiYu nia janela, ha’u sente estrañu. Ha’u hateke bá sidade Pekín hanesan lalehan ki’ik forma nia an ho kór oioin iha-ne’ebá. Ha’u sente hanesan viajen hela bá lalehan hodi haree buat hotu mesak furak no nabilan husi sikun bá sikun. Ah, la’ós halimar. Pekín sidade furak duni. Pekín sidade metropolitana ne’ebé espetakulár.

Viajen ne’e la’ós de’it viajen ida hosi fatin ida bá fatin seluk, maibé hanesan loke pájina dahuluk hosi livru boot ida kona-ba oinsá ema, natureza, teknolojia, no governasaun bele moris hamutuk.
Notísia relevante: Husi Dili bá Pekín: Eh, sá istória maka konserva iha Muzeu Komunista Xina? (Parte VI)
Durante semana tolu, to’o loron 04 fulan-Agostu tinan 2026, ha’u iha oportunidade atu esplora parte sira Pekín nian no halo viajen liután ba fatin sira hanesan Guangxi, Liuzhou, no Sanjiang Dong. Iha hakat ida bá hakat seluk, matan ne’e kaptura paizajen ida-ne’ebé diferente, maibé impresaun ida-ne’ebé mosu beibeik iha ha’u-nia memória maka: orden sempre moris. Orden nunka mate.
Husi dalan-boot to’o iha dalan-leet sira, hosi área urbana bá to’o rurál sira (suku), ha’u haree oinsá espasu públiku sira ordenadu ho kuidadu tebes. Dalan sira ordenadu, tráfegu la’o ho disiplina, ambiente moos no kuida fasilidade públika.
Durante viajen, ha’u-nia atensaun mós dada bá ai-horis matak sira. Ai-hun sira la’ós de’it komplementu ida ba sidade, maibé sira halo-parte ba aparénsia sidade ne’e rasik. Espasu matak, parke sira, ai-hun sira iha dalan ninin, no planeamentu ambientál fó impresaun katak dezenvolvimentu la’ós de’it kona-ba harii edifísiu foun sira aas be aas no habelar estrada sira, maibé oinsá kria espasu moris nian ne’ebé mantein ligasaun ho natureza.

Buat ne’ebé intersante liu ba ha’u maka bainhira viajen ne’e lori ha’u sai hosi sidade nia sentru. Iha área rurál sira, ha’u haree toos no jardín sira ordenadu ho kabeer tebes ne’ebé integrante ho ema-nia moris. Ba vizitante ida, panorama sira-ne’e fó impresaun katak dezenvolvimentu la signifika tenke elimina identidade rurál. Agrikultura iha nafatin espasu, enkuantu infraestrutura no moris ne’ebé modernu ona kontinua la’o bá-oin sein distúrba agríkola.
Iha Guangxi, Liuzhou, no Sanjiang Dong, ha’u hetan esperiénsia ida-ne’ebé maka’as liután. Foho sira, natar, toos, uma sira, estrada sira, no ambiente komunidade nian forma paizajen ida-ne’ebé diferente hosi barullu no movimentu Pekín nian. Iha-ne’ebá, ha’u foin sente no haree ho matan buat ne’ebé ema Xina aplika katak moris ida-ne’ebé besik liu ba natureza, maibé hatudu nafatin orden iha jestaun espasiál.
Durante ha’u-nia viajen sira, ha’u mós observa ema lokál sira-nia pratika ambientál. Jestaun lixu, limpeza espasu públiku sira, manutensaun ba instalasaun públika sira, no preokupasaun ba ambiente fó lisaun simples maibé importante maka: ambiente saudavel la’ós de’it maihosi regulamentu Governu nian, maibé mós hosi povu nia toman (kultura) atu kaer metin no kuida.

Ha’u mós haree oinsá etiketa públika sai parte ida hosi esperiénsia viajen nian. Respeitu ba espasu públiku sira, uza fasilidade hamutuk ho di’ak, no ábitu atu asegura ema seluk nia seguransa halo ha’u konxiente katak dezenvolvimentu nasaun ida nian la’ós de’it harii ho betaun, besi, no teknolojia. Iha dezenvolvimentu karakter ne’ebé la’o hamutuk ho ida-ne’e.
Ba vizitante ida, orden públika ho modelu hanesan ne’e oferese benefísiu ne’ebé reál tebes. Estrada sira-ne’ebé ordenadu halo viajen sai seguru no konfortavel liu. Ambiente ne’ebé moos halo viajante sira sente kalma liu. Espasu matak sira fó mahon hosi sidade nia movimentu. Sistema transporte neʼebé organizadu ho diʼak no fasilidade públiku hafásil liu ema atu muda husi fatin ida bá fatin seluk.
Semana tolu iha Xina halo ha’u komprende kle’an liután katak nasaun ida nia progresu bele haree iha buat sira-ne’ebé dala barak ema konsidera hanesan buat baibain ida be folin laek. Oinsá maka maneira soe lixu. Oinsá veíkulu sira halo parajen. Oinsá kuida espasu matak sira. Oinsá mota sira no ambiente hetan kuidadu. Oinsá uza fasilidade públika. Oinsá ema hamutuk iha hakat ida respeita espasu públiku. No oinsá Governu, sosiedade, teknolojia, no natureza integradu iha sistema unifikadu ida.
Ha’u husu ba ha’u-nia an rasik: Karik nasaun dezenvolvidu ida sukat de’it ho andár sira be aas be aas, auto-estrada, komboiu ho velosidade aas, no teknolojia moderna? Lae. Viajen ida-ne’e bisi-bisi resposta ho neineik mai ha’u-tilun katak progresu bele hetan mós iha fatin sira-ne’ebé simples liu—iha estrada sira-ne’ebé moos, parke matak sira, natar ne’ebé ordenadu, no iha komunidade ne’ebé komprende katak espasu públiku sira pertense ba ema hotu.
Ba ha’u, viajen husi Shanghai bá Pekín iha dadeer loron 15 fulan-Jullu nian ikusmai la’ós de’it inísiu vizita ida nian. Ida-ne’e sai hanesan odamatan ba esperiénsia ida-ne’ebé kle’an liu.
Durante semana tolu, ha’u la’ós de’it turista ida-ne’ebé haree Xina liuhosi janela autokarru ida nian. Ha’u sai observadór ida-ne’ebé koko atu lee nasaun ida liuhosi nia dalan sira, karakter nia ema sira, ambiente sira, aldeia sira, sidade sira no kustume loroloron nian.
Se orden bele sai kultura, ambiente bele sai responsabilidade ema hotu nian, no dezenvolvimentu bele la’o hamutuk ho natureza, saida mak ita bele aprende no aplika iha Timor-Leste? Viajen sira-ne’ebé di’akliu la’ós simplesmente introdús ita ba nasaun seluk. Viajen ne’ebé di’akliu maka viajen ne’ebé fila ba ita-nia rain rasik ho perspetiva foun.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade

