Númeru mate tanba rai-nakdoko: Venezuela aumenta 6,509 no Indonézia sa’e ba 100

DILI, 25 Agostu 2026 (TATOLI) — Númeru hosi vítima mortál sira hosi rai-nakdoko maka’as ne’ebé akontese iha Venezuela iha fulan-Juñu nia rohan aumenta ba na’in-6.509, haktuir hosi Prezidente Asembleia Nasional nian, Jorge Rodriguez. Husi parte rejiaun Flores, Repúblika Indonézia sa’e ba 100.
Rodriguez fó-sai númeru ikus sira iha loron-segunda liuhosi empreza norte-amerikanu hosi mídia sosiál X bainhira autoridade sira kontinua esforsu halo rekonstrusaun nian hafoin atividade sísmiku devastador.
Nia hatete katak ekipa emerjénsia sira salva ona ema na’in-6,462 dezde rai-nakdoko akontese.
Totál ema na’in-226,696 maka simu ona tratamentu iha ospitál sira iha nasaun súl-amerikanu, tuir númeru ikus liu.
Autoridade sira avalia ona uma hamutuk 60.785. Husi sira-ne’e, 35,545 maka hela nafatin, enkuantu 14,239 mak klasifika hanesan restritu no 11,001 maka konsidera iha risku aas.
Governu entrega ona uma foun hamutuk 335 ba família sira ne’ebé dezlokadu tanba dezastre, Rodriguez hatete.
Operasaun limpeza nian mós kontinua ona, ho tripulasaun sira ne’ebé halibur lixu tonelada 600.790,70, ekivale ba 28,61% hosi estimativa totál, nia hatutan.
Rai-nakdoko sira ho magnitude 7,2 no 7,5 akontese iha Venezuela iha loron 24 fulan-Juñu, hodi hamosu destruisaun ne’ebé maka’as no hamosu medida emerjénsia nasionál sira.
Númeru ema mate iha Flores sa’e ba 100
Husi parte Ajénsia Nasionál ba Jestaun ba Dezastre (BNPB, sigla indonézia) rejista númeru vítima mate tanba rai-nakdoko iha rejiaun Flores, iha Nusa Tenggara Leste (NTT) to’o oras ne’e sa’e ona ba atus ida (100), dadus ne’e fó-sai iha loron 24 fulan-agostu ne’e.
“Kona-ba númeru vítima mortál, ami presiza subliña katak vítima mortál atus ida ne’e kompostu hosi vítima sira rai-nakdoko nian ne’ebé iha inísiu hetan kanek todan no hetan tratamentu iha instalasaun saúde nian maibé la konsege salva; nune’e, númeru vítima mate hamutuk na’in-48 iha loron dahuluk no daruak, totál agora to’o ona atus ida,” Xefe BNPB Suharyanto esplika durante konferénsia imprensa online iha Jakarta.
Aleinde vítima mortál sira, Suharyanto esplika katak dezastre ne’e halo ema na’in-1.603 kanek no obriga ema na’in-180.327 seluk buka fatin seguru.
Nia espresa lamentasaun katak situasaun emerjénsia sai aat liután tanba propagasaun bosok sira—relatóriu falsu sira kona-ba tsunami potensiál tuirmai—ne’ebé hamosu pániku entre rezidente sira.
“Ami foti hela medida oioin. Primeiru, ami aborda sira ne’ebé maka evakua independentemente tanba ta’uk ba réplika sira ka boatu sira kona-ba tsunami tuirmai; alegasaun sira-ne’e laloos. Ami subliña hela ida-ne’e atu públiku labele monu ba bosok sira ne’ebé laiha responsabilidade,” nia fó hanoin ba abitante lokál sira iha NTT.
Kona-ba atividade sízmika ne’ebé maka halo rezidente sira la hakmatek, BNPB fó-sai dadus hosi Ajénsia Meteorolojia, Klimatolojia, no Jeofízika (BMKG) ne’ebé rejista rai-nakdoko hamutuk 6,409 to’o tuku 05:00 WIB iha loron ualu hafoin dezastre.
“Rai-nakdoko boot liu iha magnitude 6,2, enkuantu ki’ik liu maka 1,1. Iha akontesimentu hamutuk 33 ho magnitude 5,0 ka boot liu; naturalmente, sira ne’e 33 maka públiku sente. Maibé, hosi totál rai-nakdoko hamutuk 6.409, 139 mak komunidade sente”, nia hatete.
Fonte: Anadolu/Antaranews

