Delegasaun Iémen vizita PN atu aprende esperiénsia Timor-Leste iha konstrusaun Estadu

DILI, 02 Setembru 2026 (TATOLI)-Delegasaun husi Iémen na’in-25 vizita Parlamentu Nasionál Timor-Leste ho objetivu atu aprende papél órgaun lejizlativa iha konstrusaun Estadu Timor-Leste nian.
Prezidente Parlamentu Nasionál Interinu, Alexandrino Afonso Nunes, hatete Iémen ninia istória atu hanesan ho Timór no agora sira hasoru nafatin konflitu to’o sira-nia Parlamentu mós la funsiona, funsionáriu sira serbisu la simu osan, tanba laiha estabilidade.
Tanba ne’e mak delegasaun ne’e hakarak observa Timór nia kondisaun, tanba to’o ukun an ida-ne’e, iha prosesu ida hakat ho konflitu liuhusi prosesu naruk ho unidadade nasionál to’o iha konsulta populár, povu maiória fó ninia votu no hakarak ukun-rasik an.
“Sira atu aprende esperiénsia hahú ho ita-nia liberdade, harii instituisaun demokrátika órgaun haat. Maibé, ohin ne’e ita ko’alia kona-ba papél Parlamentu”, nia esplika.

Atuál Segundu Vise-Prezidente Parlamentu Nasionál salienta katak papél Parlamentu iha konstrusaun Estadu ne’e importante, ne’ebé hahú husi Asembleia Konstituiente depois prodús Konstituisaun sai baze estabelese instituisaun Estadu nian.
Nune’e, iha 2001, hala’o eleisaun demokrátika hodi forma Asembleia Konstituinte ida-ne’ebé kompostu husi sidadaun timoroan sira ne’ebé reprezenta no aprova Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian iha loron 22 fulan-Marsu tinan 2002.
Nia salienta katak, iha 20 Maiu 2002, marka loron Konstituisaun tama iha vigór, restaurasaun ofisiál independénsia nasaun, reuniaun dahuluk Parlamentu Nasionál foun no tomada pose no hahú knaar Governu Konstitusionál dahuluk nian.
Tuir nia, desizaun polítika sira ne’ebé konsagra iha Konstituisaun foun kona-ba organizasaun sistema polítiku no sistema sosiál no ekonómiku Estadu Timór foun nian sai desizivu.
Nia realsa katak, hili konstitusionál sira tuirmai ne’e signifikativu iha organizasaun sistema polítiku nian. Adosaun sistema demokrátiku ida oportunidade ba kualkér sidadaun atu hili liuhusi eleisaun livre no demokrátika sira-nia reprezentante kona-ba desizaun polítika no administrativa sira ne’ebé fó impaktu ba moris sidadaun no nasaun nia futuru sai hanesan fatór prinsipál.
“Importánsia hanesan maka posibilidade ba sidadaun adultu ruma atu hetan eleitu ba kargu polítiku”, nia dehan.
Nia salienta katak natureza sistema demokrátiku nian nesesita ligasaun no komunikasaun kontínua entre Estadu hamutuk ho ninia instituisaun polítika sira no populasaun.
Deputadu afirma katak Estadu tenke hatán ba nesesidade sira no serve populasaun no eleitoradu sira, enkuantu votante sira ezije liberdade, regulasaun sosiál, servisu, no bens públiku sira husi Estadu.
Nia salienta katak, atu prevene filafali ba ditadura, abuzu sira podér nian no kapturasaun instituisaun polítika sira, ezersísiu funsaun soberanu sira-nian atribui ba órgaun oioin ne’ebé independente ba malu no fornese supervizaun mútua.
Tuir nia, funsaun lejizlativa fahe entre Parlamentu Nasionál no Governu, funsaun ezekutivu pertense eskluzivamente ba Governu, funsaun judisiál sira pertense eskluzivamente ba Tribunál sira no funsaun polítika sira ezerse husi Parlamentu, Governu no Prezidente Repúblika. Prezidente Repúblika ezerse papél fiskalizasaun polítika no moderasaun kona-ba Governu no Parlamentu Nasionál. Ezekutivu sujeita ba fiskalizasaun polítika husi Parlamentu Nasionál no Prezidente Repúblika.
Tribunál sira tau matan ba legalidade husi aktu sira ne’ebé hala’o husi Governu. Prezidente Repúblika sujeita ba fiskalizasaun polítika husi Parlamentu Nasionál.
“Dezvantajen ida husi sistema semi-prezidensiál ida-ne’e maka bele permite krize polítika okazionál sira kona-ba formasaun Governu ka apoiu parlamentár ba ida-ne’e. Maibé, karaterístika estruturál hanesan ne’e permite fleksibilidade boot hodi adota solusaun foun sira no kompromisu polítiku sira”, nia dehan.
Biban ne’e, Vise-Prezidente ne’e rekomenda ba Iémen atu promove diálogu hodi fó solusaun ba konflitu.
Delegasaun ne’e vizita Timor-Leste tanba kooperasaun entre Yemeni Hikma, g7+ no Sentru Nasionál Chega.
Notísia relevante: Delegasaun husi Iemen hasoru Alkatiri, hakarak aprende lisaun Timor-Leste hahú husi pos-konflitu to’o rekonsiliasaun
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora

