Top

Mánutrisaun la’ós problema sosiál maibé problema ekonomia

Doutor Rui Maria Araujo. Foto /Tatoli

DILI, 03 Setembru 2026 (TATOLI)—Oradór Rui Maria de Araújo konsidera mánutrisaun kontinua aas iha Timor-Leste ne’e la’ós problema sosiál maibé ne’e problema ekonomia, tanba ne’e atu hamenus mánutrisaun ne’e Governu no sosiedade tenke investe maka’as iha ekonomia.

Antigu Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, hateten daudaun ne’e Timor-Leste kontinua rejista mánutrisaun ne’ebé mak aas ne’e tenke investe iha nutrisaun sai parte importante husi estratéjia dezenvolvimentu Timor-Leste, tanba atu hamenus mánutrisaun ne’e Governu no sosiedade tenke investe maka’as iha soberania ekonómika liuliu iha setór agrikultura no produsaun ai-han lokál sira iha Timor-Leste.

“Mánutrisaun la’ós de’it problema sosiál maibé ne’e problema ekonómiku. Tanba saida mak ha’u dehan problema ekonómiku, tanba konsekuénsia husi mánutrisaun ne’e primeiru labarik sira-nia dezenvolvimentu. Segundu, labarik sira-nia kapasidade atu aprende iha eskola. Bainhira nia kapasidade atu aprende la rezolvidu, nia kapasidade intelektual ne’e la másimu. Bainhira nia kapasidade intelektuál la másimu mak ninia produtividade mós la másimu.Bainhira produtividade la másimu ne’e afeta mai husi ekonómia,” Rui Maria de Araújo hateten ba jornalista sira hafoin sai oradór ba kolókiu nasionál ne’ebé mak organiza husi Fundasaun Alola, iha Salaun Parokia Balide, ohin.

Nia relata, kresimentu ekonómika nasaun nian afetadu tanba kestaun nia hun mai husi mánutrisaun, tanba ne’e mak mánutrisaun ne’e la’ós de’it problema sosiál maibé problema ekonómiku.

“Se Timor-Leste hakarak garante soberania ekonómika presiza rezolve kestaun mánutrisaun, tanba ninia implikasaun ba longu prazu ne’e boot tebe-tebes. Labarik sira mánutrisaun agora tinan 10 no tinan 20 mai, sira mak sei tama ba kampu traballu. Bainhira sira tama ba kampu traballu, sira la produtivu ne’e afeta tebe-tebes ba TL nia kresimentu ekonómiku,” nia dehan.

Nia relata, agora Timor-Leste iha soberania polítika iha soberania finanseiru, tanba garante ba fundu mina-rai maibé seidauk alkansa soberania ekonómika.

“Tanba seidauk utiliza soberania finanseiru ne’e hodi hasa’e produtividade ekonómika. Bainhira produtividade ekonómika ne’e bele sa’e bainhira rezolve kestaun mánutrisaun hahú agora. Atu rezolve mánutrisaun tenke hahú husi familia mak sa’e mai. Ekonomia familia nian tenke sufisiente atu  bele fó han nia oan sira hotu,” nia afirma.

Nia dehan, klaru katak Estadu hamosu polítika apoiu bainhira iha nesesidade maibé soberania ekonómika ne’e tenke hahú husi familia tanba banhira família ida soberanu signifika nia iha osan sufisiente atu moris iha uma-kain no osan sufisiente atu fó han oan sira no osan sufisiente atu  uma ida ho dignidade ne’e, hatudu katak nia alkansa soberania ekonómika no bele alkansa oan sira nia futuru.

“Entaun ita hahú husi familia tanba ne’e parseiru sira husi Estadu to’o sosiedade sivíl presiza husik hela mentalidade no maneira ida hanoin katak mánutrisaun ne’e kestaun saúde nian. Mánutrisaun ne’e kestaun sosiál nian la’ós saúde, maibé la’ós de’it ida-ne’e maibé ne’e kestaun ekonómika ida. Ida-ne’e iha relasaun ho Timor-Leste nia sobrevivénsia ekonómika,” nia esplika.

Tanba ne’e, nia dehan, nutrisaun di’ak ba feto no labarik iha impaktu boot ba futuru nasaun. Feto ne’ebé hetan nutrisaun di’ak liuliu durante iha kondisaun isin-rua no períodu inan, iha oportunidade boot liután atu fó hahán no kuidadu di’ak ba labarik.

“Enkuantu labarik sira-ne’ebé hetan nutrisaun sufisiente iha tempu kresimentu, iha oportunidade di’ak liután atu dezenvolve sira-nia saúde, kapasidade aprende no produtividade iha futuru. Problema mánutrisaun mós bele lori kustu ekonómiku boot ba família no nasaun. Bainhira labarik sira moras tanba falta nutriente, presiza uza osan ba tratamentu saúde no iha tempu hanesan bele afeta sira-nia aproveitamentu eskolár. Iha tempu naruk, situasaun ne’e bele hamenus produtividade traballadór no impede dezenvolvimentu kapitál umanu,” nia dehan.

Iha fatin hanesan, Diretóra Nasionál Nutrisaun iha Ministériu Saúde, Rosye Benevides Monis da Silva, hateten problema mánutrisaun hanesan problema nasionál setór hotu-hotu esforsu atu  bele kombate problema ida-ne’e.

“Tanba ne’e, ohin loron, Ministériu Saúde hamutuk ho Sosiedade sivíl sira atu haree katak saida mak presiza halo atu bele rezolve problema ida-ne’e, haree ba fatór sira-ne’ebé mak durante ne’e identifika taxa mánutrisaun ne’e aas tanba kauza oioin. Maibé, haree mós ba fatór ekonómika ne’ebé afeta tebes ba família balun atu konsumu ai-han nutritivu ba inan no oan sira,” Rosye Benevides Monis da Silva esplika.

Nia dehan, atu rezolve problema mánutrisaun parte sosiál ho ekonómia tenke la’o hamutuk atu  bele hadi’a estatu nutrisaun individu forma família ne’ebé saudável no familia ne’e forma komunidade ne’ebé saudável.

Tanba ne’e mak tinan barak timoroan enfrenta problema mánutrisaun, nune’e tenke hamutuk no presiza halo asaun ida-ne’ebé mak bele halo esforsu koletiva atu bele rezolve. Ho ida ne’e, Governu trasa meta ne’ebé iha hakarak tinan lima mai rezolve taxa mánutrisaun ne’ebé agora daudaun sei iha.

Nia esplika, tuir dadus regulár ne’ebé mak iha halo liuhusi programa monitorizasaun advokasia ba populasaun sira atu tau matan ba labarik sira husi zero mezes to’o tinan lima nian, presiza monitorizasaun sira-nia estatutu nutrisaun.

“Ita deteta labarik ne’ebé mak husi zero mezes to’o 5 anos husi Janeiru to’o Agostu tinan ne’e kuaze labarik rihun 190 no husi númeru ne’e labarik 5.000 5 mak sofre mánutrisaun. Dadus ne’e mai husi munisipiu 13 inklui RAEOA, ne’e dadus nasionál ne’ebe mak ita koleta. Agora dadus kada munisipiu ne’ebé aas, ida-ne’e ha’u la lembra didi’ak númeru ezatu,” nia dehan.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!