BOBONARU, 16 Setembru 2025 (TATOLI) – Iha konferénsia daruak Konsellu Munisipál Kombatente Libertasaun Nasionál (CMCLN) munisípiu Bobonaru, delegadu hamutuk 303 hato’o rekomendasaun hamutuk 20 ba Estadu no Governu atu konsidera.
Rekomendasaun dahuluk mak husu Estadu/Governu atu koordena no organiza hodi lori fila urna Don Martinho da Costa Lopes mai Timor Leste; husu Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, komandante Ein Xefe FALINTIL tama ba iha lista proeminente nian.
Aleinde ne’e, sujere atu halo negosiasaun ho Estadu Indonézia hodi hatudu matebian Nicolau Lobato, Mauhudo, Daitula, Sabalae, sira-nia hakoi fatin, no seluk tan ne’ebé to’o ohin loron la hatene sira-nia rate.
“Delegadu ne’ebé kompostu husi ema na’in-303 fó konfiansa ba estrutura nasionál atu tau iha konsiderasaun proposta sira iha rezolusaun ne’e hamutuk ho Estadu foti desizaun ne’ebé pertinente ba asuntu mensionadu”, Prezidente da Meza, Jacinto Viegas Vicente “Roke”, hateten hafoin konferensia ne’ebé realiza iha Jinazíu Maliana, segunda ne’e.
Rekomendasaun seluk mak lamenta kona-ba alterasaun artigu 27 husi Lei n.u 3/2006, 12 Abríl, Lei n.u 9/2009, 29 Jullu, no Lei n.u 3/2024, 12 Juñu, ba atendimentu pensaun mártir sira ne’ebé mate klosan iha primeiru rejistu no segundu rejistu 2009 nian.
“Iha primeiru rejistu mártir mate klosan sira-nia inan-aman, maun-alin ka bin-feton sira bele simu ninia pensaun no ko’a ona $30 ba Fundu Investimentu Veteranu. Maibe, segundu rejistu nian Governu muda lei no laiha ema atu simu”, dehan.
Tanba ne’e, veteranu Bobonaru nian husu atu fila ba lei anteriór, tanba sira halo funu ida de’it husi 20 Agostu 1975 to’o 26 Outubru 1999, ka Governu deside montante ruma fó ba nia maun-alin uma-lisan nian hodi uza halo mártir sira ne’e nia lisan no kultura.
Rekomenda mós atu artigu 28 ba Prestasaun Pekuniária Únika, ba kombatentes ne’ebé mate ona ninia osan bele fó ba família prósimu liu atu uza halo prosesu kulturál; Kombatente ne’ebé la kous oan, maibe ninia osan ko’a ba Fundu ne’e, bainhira mate karik fó nia osan ba família sira atu hala’o prosesu funeral tuir kultura Timór nian; Pesoál espesialidade ne’ebé integra iha ekipa jestaun Fundu InvestimentuVeteranu (FIV) no Banco do Nosso Futuro (BNF) labele envolve de’it ema ne’ebé la’ós jerasaun rezisténsia iha prosesu rekrutamentu, tanba veteranu no kombatente sira-nia oan mós barak mak espesialidade iha jestaun finanseira no kontabilidade.
Aleinde ne’e, sujere atu tau iha konsiderasaun labarik sira ne’ebé moris iha zona gerilla Frente Armada (moris iha situasaun difísil), sira ne’ebé moris iha fatin desterradu no hirak ne’ebé menór idade uza hanesan estafeta; Kombatente primeiru rejistu nian ne’ebé simu ona Pensaun Pekuniária Únika maibe sira-nia partisipasaun ho dedikasaun eskluziva liu 3 a 7 bele konsideradu atu hadi’a sira-nia dadus.
“Kombatente sira ne’ebé ninia kualidade partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasionál to’o kategoria dedikasaun eskluziva 8 a 14 ou liu, la konsideradu hanesan kombatente tanba mate molok referendu, husu atu tau iha konsiderasaun”.
Rekomenda atu publika sai ho transparénsia Fundu Investimentu liuhusi portál Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál atu osan-na’in sira bele akompaña no hatene; Hamenus Pensaun Vitalísia no osan ne’e bele aloka ba bolsa estudu, liuliu ba kombatente nia oan sira; tau osan ba tratamentu saúde gratuita ba veteranu no kombatente sira-nia kaben no oan sira; Estrutura Konsellu bele konsidera igualidade jenéru sura ho feto rezisténsia iha futuru.
Sujere atu fó atensaun másima ba veteranu nia oan sira ho jerasaun patriota iha ensinu báziku to’o superiór ho bolsa estudu no subsídiu eskolár, tuir artigu 23º Lei nº 3/2024, 12 Juñu, Estatutu Kombatente Libertasaun Nasionál n.º 2 alínea b.
Estende konsellu nia estrutura to’o postu administrativu atu halo atendimentu ho di’ak; Husu atu Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál bele sai nu’udar órgaun permanente ba Konsellu Estadu; Husu ba Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál atu hala’o sensibilizasaun ba lejislasaun, regulamentu ho planu estratéjiku CCLN nian to’o iha baze iha segundu mandatu nian.
“Konserva sítiu istóriku hanesan abrigu saudozu Nino Konis Santana iha futuru no hatuur istória ho lolos ba jerasaun foun sira, inklui fatin masakre sira no fatin detensaun ho konsentrasaun gerilleiru sira-nian hanesan Odelgomo iha postu administrativu Bobonaro tuir artigu 36.º Lei nº 3/2024, 12 de Juñu, terseira alterasaun “Estatutu Kombatente Libertasaun Nasonál”.
Sujere atu konsolida forsa traballu Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál nian iha segundu mandatu mak envolve komponente ho estrutura tomak hodi foti desizaun iha kualkér asuntu ne’ebé ligadu ho kombatente nian, koordena ho Governu ba projetu sira iha baze hodi envolve jerasaun rezisténsia nian; no importante seluk mak atu define estrutura rezisténsia nian ho fundadór nasaun nian iha tempu oin mai, hametin istória rezisténsia nian husi jerasaun tuan “funu-na’in” ba jerasaun foun.
Delegadu 303 fó konfiansa ba estrutura nasionál atu tau iha konsiderasaun proposta sira iha rezolusaun ne’e, nomós hanesan Órgaun Deliberativu Fundu Investimentu Veteranu nian atu hasai deliberasaun hodi hadi’a sistema ne’ebé sei hametin Jestaun Fundu Investimentu ho Banco do Nosso Futuro.
Prezidente Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál, Vidal de Jesus ‘Riak Leman’, promete sei hato’o proposta ne’e ba Estadu no Governu atu konsidera.
Notísia relevante: António “Leobalu” eleitu ba Prezidente CMCLN Bobonaru
Jornalista: Sergio da Cruz
Editora: Maria Auxiliadora





