iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Rezultadu peskiza hatudu ministériu haat presiza mellora serbisu

Rezultadu peskiza hatudu ministériu haat presiza mellora serbisu

Entidade sira husi instituisaun Estadu partisipa iha publikasaun rezultadu husi Mata Dalm Survey no Research Institute (M-SRI) kona-ba satizfasaun públiku ba prestasaun IX Governu Kontitusionál, iha Hotel Timor, Kinta (19/03/2026). Imajen TATOLI/António Daciparu

DILI, 19 Marsu 2026 (TATOLI)Mata Dalan Suvey no Research Institute (M-SRI) halo peskiza hahú Jullu 2024 to’o Agustu 2025 kona-ba persepsaun no satizfasaun públiku ba prestasaun IX Governu Konstitusionál iha tinan daruak, ne’ebé hatudu rezultadu ministériu haat presiza mellora serbisu.

Prezidente Mata Dalan Survey no Research Institute, José Maria Guterres, hateten, peskiza ne’ebé hala’o iha tinan 2024, akumula opiniaun públika atubele avalia IX Governu Konstitusionál nia dezempeñu no altura ne’ebá halo ba ministériu 15, nune’e iha ministériu tolu mak nia dezempeñu di’ak, ministériu lima mak nia dezempeñu ladún di’ak, no ministériu haat nia dezempeñu ladi’ak.

“Rezultadu ida-ne’e iha mudansa, pur ezemplu Ministériu Edukasaun, Agrikultura, Obras Públikas no Saúde di’ak. Mas rezultadu ida-ne’e iha mudansa, Obras Públikas agora iha rezultadu di’ak, públiku satisfaz ho Ministériu Obras Públikas nia serbisu, defaktu Ministru mós la’o maka’as tun bá terrenu iha Sábadu no Domingu mós públiku akompaña iha terrenu,  ne’ebé públiku apresia ho Ministru Obras Públikas nian serbisu. Ministériu Edukasaun mós iha mudansa barak tanba públiku apresia ho Ministra nia serbisu,” Prezidente institutu hato’o ba Jornalista sira hafoin ramata fó sai rezultadu peskiza, iha salaun Hotel Timor, Fatuhada, Kinta ne’e.

Nia dehan, maibé iha notas lubuk ida ba parte Edukasaun tanba komunidade sente falta fasilidade hanesan meza no kadeira ba estudante sira, biblioteka inklui morru protesaun.

Iha peskiza mós nota katak, Ministériu Agrikultura iha mudansa maka’as tanba Ministru mós serbisu maka’as, maski hetan krítika barak maibé Ministru hatudu kompromisu tun ba terrenu.

“Iha notas lubuk ida iha komponente balun ne’ebé eleitór sira fó atensaun maka’as. Pur ezemplu iha relatóriu hatudu katak sira ladún satisfaz ho Ministériu Agrikultura nia maneira fahe ekipamentu hanesan tratór, sira sente ladún justu, la hatene Ministériu Agrikultura mak haree ida-ne’e,” nia akresenta.

Notísia relevante : KAK-CLN lansa relatóriu peskiza dadus no Aplikasaun Inventáriu Web atu reforsa transparénsia

Eleitór mós sente ladún satizfeitu ho Ministériu Agrikultura nia distribuisaun adubu.

Iha peskiza mós nota katak, Ministériu Saúde daudaun mosu polémiku maka’as maski iha serbisu balun di’ak, maibé públiku rejista preokupasaun balun hanesan atendimentu iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV).

” Husi konkluzaun eleitór sira-nia katak stoke ai-moruk komesa husi baze to’o nasionál la to’o hela, maibé ein termu husi fasilidade iha Hospitál Referál di’ak, Postu Saúde no Sentru Saúde iha postu iha munisípiu di’ak,” nia katak.

José Maria Guterres deskreve, peskiza ne’e fó sai mós katak atendimentu iha Ospitál Nasionál ne’e maioria ladi’ak depois ai-moruk husi nasionál to’o baze la sufisiente.

“Ida-ne’e mak serbisu boot ba Ministériu Saúde, espera katak Señora Ministra bele rezolve eleitór sira-nia problema. Entre ministériu haat ne’ebé ha’u temi ne’e, Ministériu Saúde nia dezenpeñu tuun la’ós dehan nia dezempeñu tuun iha mudansa, maibé nia presiza hadi’a di’ak liután, presiza serbisu di’ak liután,” nia tenik.

Husi rezultadu peskiza ne’e hatudu katak, Ministériu Saúde presiza serbisu di’ak liután públiku konsidera nia dezempeñu seidauk di’ak, Edukasaun no Agrikultura di’ak.

Iha peskiza daruak ne’ebé mak institutu ne’e realiza hahú husi Jullu 2024 to’o Agustu 2025, hatudu katak Ministériu Komérsiu no Indústria iha problema hela, hanesan merkadu iha kapitál Dili la to’o, negosiante sira hakarak halo merkadu barak iha Dili.

“Sira mós hakarak halo espansaun tanba ita-nia merkadu iha espasu ne’e la to’o no ladún luan. Aleinde negosiante hakarak merkadu boot, halo lian sira mós kondisaun no fasilidade tanba dala barak iha mídia fó sai haris fatin la ijene no kondisaun laiha ida mak sira hakarak,” nia dehan.

Tanba ne’e, Mínisté Komérsiu Indústria serbisu di’ak liután atubele halo merkadu barak la’ós iha kapitál Dili de’it maibé iha munisípiu sira hanesan iha Baukau no Ermera tenke kria kondisaun.

Eleitór mós nota, parte jestaun lixu iha Dili ladi’ak, tanba ne’e serbisu boot ba Prezidente Autoridade Munisípiu Dili.

Nune’e mós, kona-ba Bee Timor-Leste (BTL), nota mós katak fornesimentu bee mós sai problema, komunidade kuaze maioria dehan asesu bee-moos iha foho menus, tanba ne’e BTL tenke serbisu maka’as.

Kona-ba eletrisidade sira iha pursentu 40 eleitór dehan katak kustu ba eletrisidade karun, tanba ne’e husu ba Eletrisidade de Timor-Leste tenke serbisu mak’as maibé Governu iha ona hanoin atu estabelese Solár Panel hodi prodús enerjia alternativa.

“Peskiza ida-ne’e uza maneira questioner, iha peskiza ne’e ita uza ema na’in-60 resin iha Timor laran ne’e, husi munisípiu hotu ninian sampel ne’e ita bolu multi state renumsently. Ita halo husi faze pur faze tun ba munisípiu, postu no suku, tun ba aldeia kada uma kain ne’ebé nia peskiza ne’e rigorozu tebes hodi define amostra,” nia informa.

Nune’e, Prezidente institutu bele garante rezultadu sientífiku. Hatudu mós katak, avaliasaun no observasaun ba Governu nia dezenpeñu ein jerál iha pursentu 60 resin.

“Avaliasaun ba lideransa Xefe Governu, ba Señor Primeiru Ministru Xanana Gusmã nia lideransa ne’e pursentu 84, ne’e primeiru lugar iha mundiál,” nia hato’o.

Tuir peskiza, satizfasaun públiku ba prestasaun IX Governu Konstitusionál iha tinan daruak ne’e, hatudu katak lideransa Primeiru-Ministru, pursentu 24 satizfas tebes, pursentu 60 satizfas, pursentu 10 hili neutru no pursentu 5 mak la satizfas.

Peskiza ida-ne’e hatudu Xanana nia lideransa a’as liu kompara Jokowi nia lideransa. Tanba Jokowi altura ne’ebá 82 no Primeiru-Ministru Índia Narendra Modi ekipa 76 no tinan ida liu ba Primeiru-Ministru Xanana Gusmão Nobel satizfatóriu públiku nia iha de’it 72 maibé ohin pursentu 84 signifika katak eleitór ba Primeiru- Ministru boot tebes.

“Sira fiar Señor Xanana bele lidera Governu to’o rohan, agora ba fali ninian membru Governu mak tenke serbisu maka’as hodi fó satizfas ne’ebé maka’as liután ba komunidade,” nia hato’o.

Iha fatin hanesan, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, hateten, rezultadu peskiza ba IX Governu Konstitusionál ne’e importante tebes tanba bele ajuda Governu foti konkluzaun tuir interrese povu nian.

“Tanba ne’e, Governu sente katak importante atubele hadi’a di’ak liután dezempeñu IX Governu konstitusionál nian,” nia tenik.

Governante ne’e konsidera rezultadu peskiza ne’e bele halo motivasaun maka’as liu ba membru Governu atubele hadi’a dezempeñu serbisu.

Jornalista     : Natalino Costa

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!