DILI, 03 Jullu 2025 (TATOLI) – Komité Nasionál ba Patrimóniu Kulturál Imateriál Timor-Leste (KOMNAS PKI-TL) realiza semináriu kona-ba sistema sertifikasaun tais atu garante sustentabilidade ba soru-tais iha Timor-Leste.
Prezidente KOMNAS PKI-TL, Manuel Smith, hateten atividade ne’e importante tanba, aprezenta ezbosu sistema sertifikasaun tasi ba públiku, hodi tau hanoin hamutuk atu garante nia implementasaun iha futuru.
Nia hateten serbisu hotu ne’ebé KOMNAS PKI-TL durante ne’e halo ba sistema sertifikasaun tais mak rekoñesimentu internasionál ba tais nu’udar patrimóniu kulturál imateriál ne’ebé mak presiza salvaguarda urjente iha 2021.
Iha ámbitu salvaguarda urjente ne’e, Governu Timor-Leste liuhusi KOMNAS PKI-TL, realiza ona atividade nasionál salvaguarda tais mak hanesan fó treinamentu ba soru-na’in sira, halo peskiza no levantamentu dadus ba tais, estabelese espozisaun ba tais, halo feira kona-ba tais, dezenvolve sistema sertifikasaun tais no seluk tan.
Iha sorin seluk, KOMNAS PKI-TL halo mós produsaun tais iha nivel lokál no nasionál no disemina salvaguarda tais ba públiku hodi bele dada komunidade nia atensaun iha implementasaun atividade salvaguarda nian.
Nia esplika katak iha implementasaun salvaguarda urjente ne’e, aleinde fundu asisténsia Organizasaun Nasaun Unida ba Edukasaun Siénsia no Kultura (UNESCO), parte Governu mós prevee orsamentu hodi implementa atividade sira hanesan promosaun tais iha feira, peskiza no levantamentu dadus kona-ba tais, kompetisaun soru-tais ba foinsa’e sira no seluk tan.
Adisionalmente, ajénsia internasionál sira hanesan UN Women apoia mós iha implementasaun atividade estabilesimentu rede soru-tais nian no fornese formasaun no kapasitasaun.
Nia dehan programa no atividade lubuk ida atu promove tekstil tradisionál tais ba entidade públika, privada, no eskola sira mós halo ona no eventu sira hanesan feira no espozisaun iha selebrasaun loron nasionál no komemorativu uza tais iha serimónia ofisiál no seluk tan.
Ho rekoñesimntu tais husi UNESCO hanesan patrimóniu kulturál imeteriál hanesan salvaguarda urjente, hena tradisionál hetan ona impaktu iha segimentu hothotu husi eventu nasionál sira no hatudu sira-nia valór prominente sira.
Iha fatin hanesan, Diretora Fundasaun Timor Aid, Maria do Céu, hateten sertifikasaun nia signifikadu marka autentisidade no integridade kulturál, prezerva no promove Timor-Leste nia legadu úniku, tais, hena soru diferensia tais jenuínu husi kópia ka tais falsu.
Tuir nia, sertifikasaun ne’e hanesan ferramenta estratéjiku hodi fó vizibilidade no kredibilidade iha kliente sira-nia oin, empodera/kapasita artezaun no kooperativa sira iha merkadu nasionál no internasionál.
Tuir nia, tansá mak Timor-Leste presiza sistema sertifikasaun tais, tanba UNESCO nia rekoñesimentu temi tais hanesan patrimóniu kulturál imateriál, ne’ebé presiza salvaguarda urjente.
“Sistema sertifikasaun tais atu garante autentisidade kulturál liuhusi rekoñesimentu ba materiál ne’ebé uza ba prosesu tomak soru-tais nian ho métodu soru tradisionál, haktuir adere ba padraun kulturál sira atu prevene halakon ka interferénsia ba prátika orijinál sira”, salienta.
Aleinde ne’e, atu halo prevensaun dependénsia ba materiál industrial maka presiza promove materiál ba soru-tais hanesan kuda kabas no ai-horis iha fatin rasik. Empoderamentu ba artezaun sira liuhusi merkadu “nicho” petrimóniu nian no tranzmite koñesimentu interjerasionál ho insentiva ba foinsa’e sira hodi kaer metin tradisaun soru-tais.
Iha biban ne’e, Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Perreira, hateten salvaguarda tais importante atu hametin liután patriomóniu kulturál.
“Sertifikasaun tais ida-ne’e sai hanesan esforsu koletivu ida atu ita hotu halo serbisu interministeriál hodi hametin liután ita-nia patrimóniu kulturál imateriál di’ak liután”, dehan.
Sekretáriu Estadu Arte no Kultura (SEAK), Jorge Cristovão, hateten importante tebes atu garante sustentabilidade soru-tais sira, presiza haree atuasaun ida oinsá mak bele sertifika tais ne’e. “Ha’u hanoin ida-ne’e parte importante ida atu garante sustentabilidade ida-ne’e” konklui.
Notísia relevante: Sertifikasaun tais importante atu mantein orijinalidade
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora




