iklan

NASIONÁL, EDUKASAUN, DILI, MUNISÍPIU

Monu, Hadeer La’o Nafatin!  

Monu, Hadeer La’o Nafatin!   

Vise-dekana SISPOL-UNITAL, Felicidade Xavier. Foto FB: Ickhun Gomes

DÍLI, (TATOLI)-Ha’u sente orgullu tebes tanba apezarde ita-ne’e hanesan buat ida karik, monu hader, monu hader, maibé ita la’o nafatin to’o oras ida ne’e, to’o minutu ida ne’e, ita sei hala’o nafatin ita-nia atividade (estájiu no formasaun-red) la pantang mundur (hakiduk).

Deklarasaun ne’e hato’o husi reprezentante dekanu, Fakuldade Siénsia Sosiál no Polítika (SISPOL), Universidade Orientál Timor Lorosa’e (UNITAL), vise-dekana Felicidade Xavier,  perante estajiáriu Departamentu Komunikasaun Sosiál, na’in 32, ne’ebé mak hakotu ona sira-nia estájiu profisionál, iha media profisionál sira durante fulan ida.

“Kompara aprezentasaun karik, hakat ba oin la ta’uk, hakat ba kotuk ta’uk. Tanba ne’e tenke mentál,” insiste vise-dekana, Felicidade Xavier iha Kampaun Nasaun Unida, Caicoli-Díli, segunda kalan ne’e, hodi enkoraja estudante sira.

Nia hateten, estudante komunikasaun sosiál ne’ebé hala’o atividade estájiu durante fulan ida, karik dosente orientadór sira laduun vizita no hetan akompañamentu husi diretór sira, nia hodi SISPOL nia naran husu deskulpa.

“Karik, alin sira merasa kecewa (sente arepende) dalaruma karik, ami rekoñese ami-nia kekurangan (defisiénsia). Ba ita-boot sira 32 tenke sente orgullu, durante fulan ida nia laran, ita-boot (estudante) sira hala’o estájiu profisionál la iha kekurangan, la problema iha ita-boot sira. Tanba ne’e ha’u orgullu tebes. Ha’u fó parabéns ba ita-boot sira, hala’o nafatin ita-boot sira-nia atividade ba! I depois labele kontente lai tanba bebas teori (livre teória) maibé responsabilidade ba ita-boot sira-nia atividade ne’ebé iha oin mai,” vise-dekana fó hanoin.

Iha fatin hanesan, Xefe departamentu Komunikasaun Sosiál, Martinho Mendes, fó korajen ba estudante komunikasaun Sosiál, liliu estajiáriu na’in 32 katak pasiénsia bele manan buat hotu.

“Basá bainhira estudante prontu hasoru dezafiu no tenta ultrapasa, ne’e nu’udar korajen ida,” subliña xefe departamentu ne’e.

Antes ne’e, dekanu Alváro da Silva mós husu ba estudante sira atu hatudu koñesimentu hanesan ema intelektuál tanba produz husi universidade mezmu seidauk remata. Bainhira estudante sira hatudu intelektualidade, instituisaun sira bele hatene méritu estudante sira nian. Maske nune’e atu hetan ida ne’e depende ba pesoál idaidak. “Hatudu kapasidade, hatudu disiplina,” salienta dekanu ne’e.

Nia mós fó hanoin ba estudante DKS sira ne’e katak hatudu kapasidade no kualidade ba empregadór sira no hatudu mós dalan di’ak ba futuru estudante komunikasaun sosiál sira, iha tinan létivu sira tuir mai, tanba estudante estajiadu sira ne’e nu’udar estudante dahuluk nune’e presiza sai matadalan.

Nune’e mós, husu nafatin ba estudante na’in 32 ne’e, atu justifika sira-nia kualidade liuhusi prestasaun, hodi bele hatudu ba publiku katak UNITAL mós iha kapasidade.

“UNITAL ema hatene iha publiku katak la iha kapasidade, UNITAL ne’e rai rahun, UNITAL ne’e universidade ne’ebé iha kotuk liu, mas se ita-boot sira justifika ba publiku liliu ita-boot sira-nia estájiu profisionál ne’e, ema bele konfia katak UNITAL la’ós rai rahun, maibé produz estudante ho kapasidade hodi bele kontribui ba área ne’ebé aban bainrua (estudante) sei kontribui ba,” sujere dekanu Alváro da Silva.

Jornalista: Rafy Belo

Editór : Manuel Pinto

 

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!