DILI, (TATOLI)—Komisaun Reforma Fiskál (KRF) organiza semináriu Jestaun Finanseira Públika ba Kreximentu no Dezenvolvimentu Sustentável iha Timor-Leste ne’ebé konvida peritu sira atu partilla esperiénsia husi nasaun seluk atubele halo reforma ida di’ak liután ba jestaun finanseira no hanesan oportunidade atu aumenta kapasidade.
Iha seminar ne’e partisipa mós instituisaun sira ne’ebé tau-matan ba fiskaliza Estadu nia instituisaun hodi implementa jestaun finanseira ho di’ak. Husi deputadu Parlamentu Nasionál komisaun C ho D, Prokuradór Direitu Umanu, Tribunál Konta, Inspetór Jerál atu nune’e hotu-hotu bele rona husi aprezentadór akadémiku, peritu husi Banku Mundiál, FMI, ADB, nune’e KRF bele hetan informasaun kona-ba estudu ba Timor-Leste, prátika internasionál ne’ebé di’ak atu bele konsidera bainhira Timor-Leste hala’o reforma iha jestaun finanseira.
Koordenadora Reforma Fiskál, Fernanda Borges, afirma, Timor-Leste hakarak oportunidade atubele kria serbisu barak liután no hasai ema hotu husi ki’ak, entaun hakarak investimentu mai Timor-Leste no investimentu mós husi fundu públiku atubele bele gasta ho efisiénsia ho transparénsia.
“Buat sira ne’e hotu ajuda ita-nia ema atubele hetan serbisu barak liu, ne’e maka ita-nia preokupasaun. Bainhira ita hakarak loke ba oportunidade sira ne’e iha dezafiu lubuk ida ne’ebé nu’udar nasaun foun presiza atu haree no hadi’a”, Fernanda Borges, hatete iha eventu semináriu Jestaun Finanseira Públika ba Kreximentu no Dezenvolvimentu Sustentável iha Timor-Leste ne’ebé konvida mós peritu sira atu partilla esperiénsia husi nasaun seluk atubele halo reforma ida di’ak liután ba jestaun finanseira no hanesan oportunidade atu aumenta kapasidade, Ohin iha iha Aitarak-Laran.
Koordenadora Reforma Fiskál, esplika iha mós oportunidade hakarak atu moderniza ekonomia hodi bele atende ba kompleksidade estrutura ekonomia ida ne’ebé agora komesa atu sai kompleksidade boot liután, ezemplu hakarak atu diversifika iha turizmu, pekuária la’o di’ak, hakarak pipeline mai, atu kria indústria petrokímika entaun jestaun finanseira tenke la’o ho efisiénsia no transparénsia hodi suporta ekonomia ida ne’ebé sofistikadu liu, nune’e kreximentu ekonómiku no dezenvolvimentu bele la’o ho di’ak.
“Ne’e importante tebes entaun ita haree ne’e hanesan oportunidade ida atu aumenta ita-nia kapasidade, ultrapasa dezafiu no halo katak instituisaun sira bele haforsa hodi bele atende ba ita-nia vizaun foun ho dezenvolvimentu boot ne’ebé ita hotu hakarak iha Timor-Leste”.
Hatutan sobre jestaun finanseira públika, Timor-Leste halo ona buat barak no agora presiza atu konsolida buat di’ak sira ne’ebé halo ona, iha dezafiu ne’ebé presiza atu hadi’a, presiza tau-matan lalais atu nune’e Timor-Leste iha jestaun finanseira ida ne’ebé forte hodi atende ba nesesidade povu nia.
“Dezafiu maka ita-nia espetativa, ita-nia nesesidade ba servisu públiku kadavés boot liután, ita-nia povu hakarak prestasaun servisu di’ak, infraestrutura di’ak entaun tenke iha jestaun finanseira di’ak”.
Iha fatin hanesan, Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntu Parlamentár, Fidelis Magalhães hatete liuhusi semináriu ne’e oinsá atu rona prosesu ne’ebé la’o no partilla esperiénsia husi nasaun sira seluk oinsá Timor-Leste bele halo reforma ida di’ak liután ba jestaun finanseira.
“Ita tenke haree esperiénsia husi nasaun seluk nian, prosesu ne’e la’o oinsá, akadémiku sira ko’alia oinsá depois ita bele adapta tuir ita-nia kontestu, se lae ita kópia tuir nasaun seluk nian esperiénsia de’it ne’ebé maka la relevante ba ita-nia esperiénsia”, dehan.
Tuir nia kada jestaun ne’e atu prevene situasaun ida, atu halo kontrolu ne’ebé di’ak liu ba iha rekursu ida, maibé depende mós ba nia kapasidade institusionál no kontestu reál nasaun ida nian tanba bainhira adota sistema modernu ida, mas kondisaun loloos seidauk to’o iha nivel ida ne’ebá entaun gasta esforsu de’it.
Jornalista : Maria Auxiliadora
Editór : Manuel Pinto