iklan

MANATUTO, MUNISÍPIU, POLÍTIKA

Laku-Lere Ho Terus Tahan Rekoñese Estadu Valoriza Veteranu Tuir Lei Inan

Laku-Lere Ho Terus Tahan Rekoñese Estadu Valoriza Veteranu Tuir Lei Inan

António de Jesus alias Terus Tahan. Imajen TATOLI/Antónia Gusmão

MANATUTU, 20 maiu 2019 (TATOLI) – António Cunha ‘Laku-Lere ho António de Jesus alias Terus Tahan nu’udar veteranu rekoñese Estadu valoriza veteranu sira tuir Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timór-Leste KRDTL) artigu 11.

“Ba ha’u sente tebes, Estadu ida ne’e rekoñese ninia ema sira durante luta. Katak, iha konstituisaun RDTL artigu 11 hateten Estadu iha obrigasaun atu rekoñese no valoriza veteranus, maibé kestaun valorizazaun ne’e mak tenke destingi loloos, sé maka bele valoriza no sé mak bele atu rekoñese, lia-fuan fuan ne’e destingi loloos”, dehan nia ba TATOLI hafoin partisipa serimonia isar bandeira iha kampu administrasaun munisípiu Manatutu, segunda ne’e.

Veteranu Laku Lere.

Nia akresenta: “Estadu bele valoriza ema hotu iha Timór, más la’ós tenke rekoñese hot-hotu, maibé realidade iha implementasaun lia-fuan rua ne’e la’o hamutuk de’it”.

Laku-Lere hatutan unidade nasionál ne’ebé durante la’o iha Estadu RDTL seidauk di’ak, tanba birokrasia buras liu iha instituisaun Estadu.

“Unidade la’ós tanba de’it partidu ida, maibé unidade ida ne’ebé ema hotu kaer liman hamutuk, koñese diversidade ema nian”, katak nia.

Nia hatutan tan: “Nasionál mak ko’alia dinamika polítika, maibé iha kraik ko’alia dezenvolvimentu. Katak dezenvolvimentu ne’ebé iha konsulta ho realidade iha kraik ka la’e, dala-ruma koñesementu ita ni’an fraku, reforma ba Instituisaun Estadu sira laiha, entaun ema loron ba loron la hetan formasaun no la’o ho polítika ida antigu ne’e nafatin, maka laiha mudansa”.

Sekretáriu zona Postu Laklo ne’e haree katak, Komisaun Instaladora Veteranu harii ona, maibé iha baze rasik seidauk haree hetan. Katak, sei konsentra de’it iha nasionál.

Leku-lere konfesa simu ona pensaun hosi Estadu no osan hirak ne’e uza ba nesesidade moris no haruka oan ba eskola.

Iha fatin hanesan veteranu António de Jesus alias Terus Tahan, hateten loron 20 maiu maka termina luta povu Timór nian ne’ebé hahú kedas husi 1975.

“Hosi loron 20 maiu ne’e mák ita nia rai hambrik metin, povu livre. Tanba ne’e maka ha’u nia hakarak ba oin maka naran ida veteranu atu buras nafatin iha povu Timór, liuliu jerasaun foun sira nia fuan, ha’u tauk naran ne’e lakon bainhira ami laiha ona”, hateten Terus Tahan.

Terus Tahan argumenta, Estadu valoriza ona veteranu liu hosi pensaun ne’ebé fó, maibé ne’e sei la vale bainhira jerasaun foun sira haluha sakrifisiu luta na’in sira nian.

Lein inan iha artigu ko’alia kona-ba fó valór ba rezisténsia. Alinea 1. Repúblika Demokrátika Timór-Leste rekoñese no fó valór ba povu Maubere nia rezisténsia tinan atus ba atus hasoru dominasaun hosi railiur no mós ba sira hotu ne’ebé fó kontribuisaun hodi luta ba independénsia nasionál.

Alinea 2). Estadu rekoñese no valoriza Uma-Kreda Katólika nia partisipasaun iha prosesu ba libertasaun nasionál Timór-Leste nian.

Alinea 3). Estadu asegura protesaun espesiál ba mutiladu funu nian, oan-kiak no mós sira seluk tan ne’ebé fó-an tomak ba luta independénsia no soberania nasionál nian, no proteje mós sira hotu ne’ebé partisipa ona iha Rezisténsia hodi hasoru okupasaun hosi raiseluk, tuir lei haruka.

Alinea 4). Lei maka define kona-ba mekanizmu atu fó omenajen ba asuwa’in nasionál sira.

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!