DILI, 30 agostu 2019 (TATOLI)—Sidadaun barak mak luta ba libertasaun pátria ida ne’e maibé, ohin loron, sira sei iha problema ho bee-moos, saneamentu, laiha empregu ida ne’ebé di’ak, atu sira mós bele moris di’ak tuir Konstituisaun haruka.
“Ita hotu tenke luta hasoru impedimentu oioin no loke oportunidade luan ba sidadaun-sira ne’ebé dezde uluk kedas moris iha ki’ak no mukit. Retratu ida ne’e ita tenke muda ona,” Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo ko’alia asuntu ne’e liuhusi ninia deskursu iha Komemorasaun Loron Konsulta Populár ba dala 20 iha Tasi Tolu, Dili, sesta kalan ne’e.
Retratu ki’ak ne’e, Xefe Estadu dehan, tuir loloos, halakon tiha ona hosi rai ne’e ho tulun hosi parseiru-sira, maibé tenke rekoñese katak bainhira hetan reseita hosi minarai no gás, autoridade kompetente sira la hili dalan ne’ebé fó atensaun ba ema no dezenvolvimentu umanu.
“Ita labele haluha katak iha nasaun barak, minarai nakfilak ba “malisan” ida! Atu hasees-aan hosi malisan ida ne´e, ita tenki hatene oinsá hasa’e rendimentu Fundu nian no uza ho matenek, osan minarai nian, atu divesifika ita-nia ekonomia nune’e alkansa kreximentu sustentável,” nia esplika.
“Sidadaun mós tenke kontribui liuhusi serbisu no selu impostu no taxa. Produtividade serbisu nian mós tenki aas. Atu halo kompetisaun ho ekonomia rai sira seluk nian, ita tenke hadi’ak liután ita-nia ekonomia. Hanesan ne’e, mak ita bele hadi’ak ita-nia moris no iha asesu ba edukasaun no saúde ho kualidade aas, iha mós protesaun sosiál no serbisu ka empregu la falta,” Lú Olo salienta.
Jornalista: Cipriano Colo
Editór: Xisto Freitas