iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Reuniaun KAFI diskute planu rekuperasaun infraestrutura impaktu dizastre naturál

Reuniaun KAFI diskute planu rekuperasaun infraestrutura impaktu dizastre naturál

Kondisaun Mota Comoro bainhira inundasaun iha domingu (04/04). Imajen TATOLI/António Gonçalves

DILI, 09 abríl 2021 (TATOLI)-Governu realiza reuniaun estraordinária dahuluk Konsellu Administrasaun Fundu Infraestrutura (KAFI) hodi diskute planu rekuperasaun infraestrutura, relasiona ho inundasaun ne’ebé akontese iha domingu (04/04), ba projetu importante, tuir prosesu normál no urjente.

Sorumutuk ne’e prezide hosi Primeiru-Ministru (PM), Taur Matan Ruak, ne’ebé partisipa mós hosi Vise-Primeiru Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu (MPO), José Maria dos Reis, Ministru Obra Públika (MOP), Salvador Eugênio dos Reis Soares Pires, no ajénsia Estadu seluk ne’ebé trata asuntu infraestrutura.

“Ami ko’alia kona-ba planu rekuperasaun projetu ne’ebé importante tebes no urjente atu halo, depende ba levantamentu dadus no bainhira identifikasaun hotu ona maka KAFI halo reuniaun filafali atu haree loloos, ida ne’ebé mak urjente atu halo no ida ne’ebé mak tuir prosesu normál,” Vise-Primeiru Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu (MPO), José Maria dos Reis, hateten hafoin ramata reuniaun iha salaun Ministériu Finansa (MF), Aitarak-laran, sesta ne’e.

Ministru Planu no Ordenamentu dehan, Governu sei haree posibilidade bainhira atu rekupera projetu infraestrutura ho karáter emerjénsia, sei aplika prosesu sira ho emerjénsia ou tenke tuir lei aprovizionamentu.

“Tanba ne’e ami diskute, ita labele halo sala filafali hanesan tinan uluk, maibé tenke halo buat hotu la’o tuir kuadru legál, nune’e guia téknika sira bele hala’o serbisu. Ami mós fó atensaun ba ekipa jurídika sira tuur hamutuk atubele diskute situasaun ne’ebé konsidera hanesan urjente ho ninia prosesu tenke define, maibé tenke asegura iha kuadru legál ida. Ezemplu estrada prinsipál ne’ebé kotu oinsá atubele halo lalais,” José Reis argumenta.

Notísia relevante: MOP prepara ona dezeñu ponte foun, hafoin sobu ponte Bekusi

Biban ne’e, ezekutivu sira mós diskute planu atu sobu ponte Bekusi ne’ebé mak iha ámbitu inundasaun fó impaktu maka’as ba komunidade ne’ebé hela besik mota.

“Iha reuniaun KAFI ko’alia kona-ba atu sobu ponte Bekusi, maibé molok sobu tenke iha ona dezeñu ida, maibé bainhira seidauk prepara dezeñu mak sobu bele afeta ba movimentu asesu komunidade hosi sorin bá sorin susar ona,” nia hatutan.

Maski nune’e, governante ne’e subliña bainhira iha ona pakote rekuperasaun, ponte Bekusi tama iha prioridade no sei sobu iha tempu badak kuandu dezeñu prontu ona,” nia hatutan.

Aleinde ne’e, reuniaun ne’e estabelese mós ekipa téknika atu halo levantamentu no identifika estragu impaktu dezastre.

“Deside ona estabalese ekipa ida hodi halo levantamentu dadus durante semana rua nia laran,” nia akresenta.

Notísia relevante: Ekipa task force estabelese halo estimasaun kustu ba dezastre naturál

Tuir Vise PM, objetivu hosi reuniaun estraordinária KAFI ho prezensa hosi Primeiru-Ministru, fó segimentu ba despaisu Xefe Governu loron 04 abríl kona-ba iha ekipamentu téknika ne’ebé mak harii hosi diresaun neen, kompostu hosi Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN, sigla portugés), Institutu Jestaun Ekipamentu (IGE, sigla portugés), Bee Timor-Leste (BTL), Eletrisidade de Timor-Leste (EDTL), Sekretariadu Grande Projetu (SGP), Ministériu Obra Públika (MOP) no diresaun jerál ambiente.

“Estabelesementu ekipa téknika ho objetivu identifika no klasifikasaun ba danu projuízu hosi kalamidade iha Dili laran no munísipiu sira seluk. Nune’e, ita bele kuanfitika totál prejuízu ne’ebé maka mai hosi kamalidade refere,” nia realsa.

Maibé, molok ekipa téknika sira sai hosi Dili bá munisípiu seluk, sei husu autorizasaun ba Sala Situasaun-Sentru Integradu Jestaun Krize (CIGC, sigla portugés) hodi fasilita lalais prosesu sai hosi Dili bá munisípiu.

Notísia relevante: Timor-Leste deklara Estadu situasaun kalamidade nível nasionál durante loron 30

Daudaun ne’e, Timor-Leste deklara ona Estadu situasaun iha kalamidade, tanba ne’e bele mós fasilita mobilizasaun apoiu sira liuliu apoiu Estadu ba rekuperasaun impaktu dezastre naturál.

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!