iklan

OPINIAUN

Analiza téknika harii planta LNG no kadoras iha TL

Analiza téknika harii planta LNG no kadoras iha TL

Hakerek nain, Teodoro M. Mota.

Husi: Teodoro M. Mota

Timoroan inklui governu Timor-Leste (TL) insiste pipeline (kadoras) tenke mai TL, tanba sei fó benefisiu ekonomia maibé tuir estudu ne’e tama ona faze FEED (Front End Engineering Desing). Signifika, hakat ona conceptual desing no estudu feasibility, molok hahú EPC (Engineering, Procurement and Construction).

Estudu barak ne’ebé hala’o ona hodi buka hatene problema tékniku, inklui kustu investimentu ba projetu pipeline mak hanaran “FEED package“. Kompañia operadór parseiru mak sei investe EPC plus finance, signifika investe no konstrui.

Risku no dezáfiu:

Risku ba pipeline mak transferénsia gás husi kampu greater sunrise (GS) mai beasu ho distánsia 233 km no tasi nia klean 2.800 metru tuir dezeñu padraun internasionál American Petroleum Institute (API) bele fó impaktu ba tempu no fundus. Tanba ne’e, tenke buka rute ida ne’ebé besik liu hodi hamenus pipa, dok husi laloran tasi, dok husi área tasi ne’ebé fasil longsor. Bainhira determina rute pipeline, presiza estudu seismiku, topografiku iha tasi laran (bathymetric) para asegura no determina rute pipa no tasi nia klean ne’ebé akurat.

Risku ba ambiente no natureza: gempa bumi, angin topan, badai, tsunami no inundasaun sai kauza ba infrastruktura planta LNG (Liquefied Naturál Gás) no pipeline.

Planta LNG mak atu likifika gás ba faze likidu hodi uza ba produtu oin-oin. Ho ida ne’e, selesaun ba fatin no ambiente ne’ebé fasilita planta LNG tenke haree didiak no hadok husi insidente jeofisika. Nune’e presiza estudu para haree didiak no hili fatin ne’ebé akurat, estratejiku, no konserva nafatin ambiente, kultura no mos ekonomia.

Nasaun Timor-Leste nia rai tuir seismiku ativu hela tanba mosu husi lempeng tektonika India-Austrália no Eurasia ne’ebé nafatin halai kuaze 7 cm kada tinan.

Risku husi estrutura rai: planta LNG besik iha tasi presiza estrutura rai ne’ebé bele retain ekipamentu no todan durante tempu naruk no permukaan rai labele tun no labele iha mudansa inklui fatin LNG tenke hetan asesu di’ak husi tanker LNG ho nia naruk 300 meter ho tasi nia klean minimu 15-20 metru para ró bele sadere.

Selesaun atu harii fasilidade LNG tanba planta LNG depende ba medida no montante ekipamentu, presiza rai ho luan kuaze to’o 1-2 km2 nune’e bele tau ekipamentu mekaniku, tanki-tanki akumulasaun gás, jeneradór no ekipamentu seluk tan. Hirak ne’e tenke besik tasi para hamenus distánsia supply gás ba ró tanker.

Risku finanseiru tanba aumenta tusan ba TL. Relatóriu trimestrál fundu minarai husi BCTL katak fundu petroliferu (FP) agora dadaun rai iha Banku Federal Amérika $18.98 billaun dolar (https://www.bancocentral.tl/en), enkuantu TL nia debe purvolta $452 millaun hodi konstrui estrada iha teritoriu TL.

Iha parte seluk reseita doméstika TL nia sei kiik tebes. Dadus hatudu 2018 reseita doméstika kobra de’it $198 millaun dollar amerikanu. Tanba ne’e karik OJE kada tinan kontinua sae to’o $ 1.4 billaun dolar, estimasaun FP bele hotu iha tinan 12 ou 13 nia laran.

Risku tusan sei mai tan hosi imprestimu ne’ebé Timor Gap halo hodi investe ba projetu pipeline no harii fasilidade planta LNG. Ho partisipasaun TL via Timor Gap 56.56% iha kampu GS, TL tenke garante: tusan atu lori pipeline mai TL, tusan selu kompañia operadór woodside, kompañia joint venture Osaka no parseria seluk, inklui fundu kontijensia, risku tomak 56.56%, fundu manutensaun no ect. Serake ida ne’e mak ita hanaran risku investimentu ba TL? Se nune’e, alternativa estratéjika tuir prátika indústria minarai mak governu TL via Timor Gap bele negosia fali ho international oil company (IOC) para investe iha upstream, midstream no downstream, nune’e bele minimiza no share risku.

Tuir informasaun husi Timor Gap, governu TL sei evita no la uza fundu petroliferu (FP) ne’ebé agora hela de’it ona $18.98 billaun dolar nu’udar oxijeniu vida nasaun TL-nian. Enkuantu tuir estudu husi Timor Gap nu’udar national oil company (NOC) investimentu ba upstream, midstream no downstream kustu purvolta $10.5 billaun to’o $ 12 billaun dolar nune’e Timor Gap sei la uza FP hodi halo investimentu. Investimentu bele mai husi partnership ou debe (loan). Kompañia no partnership mak sei investe EPC plus finance. Kompañia operadór, joint venture no Timor Gap bele halo imprestimu hodi halo investimentu no sira sei hetan fali osan bainhira hahú produsaun ba kampu Greater Sunrise ho potensia rezerva gás 8.4 tcf (trillion cubic feet) (Dadus husi Public information from Northern Territory Government of Austrália) no mina 300 MMbbls kondensadu no LPG.

Kompañia sei rekopera osan via profit share, cost recovery (CR), internal rate of return (IRR), Investment Credit (IC), ho insentiva seluk.

Risku ambientál mak sei kria potensia ba emisaun karbon ba atmosfir no matéria polusaun hanesan hydrogen sulfide (H2S), mina, lixu, bee foer no lixu seluk ho kuantidade boot. Ezemplu risku ba biodiversidade no ekolojia tasi ne’ebé akontese iha dezastre Deepwater Horizon mina nakfakar estraga animál no rikusoin iha tasi laran.

Husi ne’e, hakarak rekomenda ba governu revee lei Analisis Dampak Lingkungan (AMDAL) no dezenvolve modul ne’ebé komprehensivu hodi hala’o AMDAL ba projetu. AMDAL tenke kompostu planu jere ambiente ne’ebé detallu no atuasaun polusaun, jestaun planu ba dezastre no mekanismu kontrola no minimiza impaktu negativu tantu kultura no sosiál.

Objetivu revee lei hodi kontrola polusaun no difini klaru konaba konstraint ou batasan zat-zat polusaun, inklui CO2, gás, no matéria kímika ne’ebé estraga tasi, kualidade bee no estrktura rai, inkui polusaun sunu gás.

Lei mos tenke define klaru sobre dezvantelasaun projetu depois periodu operasaun hodi asegura labele husik hela foer, matéria kímika seluk ne’ebé bele hafoer no estraga rikusoin sira iha teritoriu TL. Rekomendasaun seluk kada lei ne’ebé halo tenke esplika klaru konaba nia sansaun, nune’e kompañia ou empregadór kontra lei bele submete ba justisa tuir lei ne’ebé vigór.

Risku ba isu sosiál no kultura mak sei fó “ameasa” ba ema sira ne’ebé nain ba rai no bele estraga fatin sagradu ne’ebé reprezenta valór tradisionál inklui prezensa empregadór no kompañia husi estranjeiru sei fó ameasa ba ekonomia lokál hanesan atividade peska no agrikultura, no sei hasa’e númeru vulnerabilidade ba feto, idozu, labarik no foin sae sira.

Husi ne’e hakarak mós rekomenda ba governu katak direitu ba rai nain no propriadade seluk tenke define klaru ho rekoñesementu direitu ba rai kada pessoa inklui sistema nain tradisionál. Ho ida ne’e, presiza revizaun ba lei konaba rai no lei ba área protejidu.

Desizaun saida de’it konaba fatin projetu tenke hahú ho analiza no kordenasaun kompostu husi tradisaun, sosiál, kultura, fatin sagradu, rai no fatór seluk ne’ebé integra iha rekomendasaun para ikus mai bele hatán impaktu negativu ba projetu. Tanba ne’e presiza involvimentu ativu husi sosiadade sivil no komunidade. Iha parte seluk, rekerimentu kontratu kompañia tenke konstitui ho arbitrase ne’ebé sei mosu tanba influénsia husi empregadór estranjeiru, sira mos tenke respeitu no valoriza valór no kultura lokál, inklui obrigasaun hakruk ba lei ne’ebé vigór iha TL. Ho ida ne’e, bele minimize konflitu entre empregadór lokál no internasionál.

Rekomendasaun seluk, entidade governu tenke tau atensaun didiak ba isu jeneru para labele kria diskriminasaun iha servisu fatin.

Risku seluk mak sei laiha rendementu ba taxa ne’ebe signifikante, dependente maka’as ba indústria petroliferu, kuaze servisu hotu fó ba ema estranjeiru bele prejudika vida sosiál no estabilidade.

Konsekuensia sira ne’e akontese iha nasaun barak, tanba ne’e presiza antesipa no tenke iha planu integradu hodi kombate risku hirak ne’e.

Senáriu hirak temi ona iha leten sei la akontese, depende ba asaun no boa vontade husi entidade nasaun, kompañia minarai, lideransa no autoridade lokál, sosidade sivíl, lider komunitáriu, igreja, forsa, PNTL, no kada individu tenke preparadu kontribui no promove pás, estabilidade no unidade nasionál hodi simu no kontribui ba projetu pipeline, harii fasilidade planta LNG, refinária no indústria derivativa seluk para asegura katak mega projetu refere sei lori benefisiu no oportunidade boot ba ekonomia TL.

Praduga katak iha risku seguransa no polítika interna no esterna karik TL la fahe reseita ho Austrália. Maibé tanba TL fahe reseita 30% ba Austrália tuir akordu fronteira maritima (FM) asina iha 06 marsu 2018. Signifika Austrália mos sei tulun diminui impresaun seguransa no polítika interna no esterna tanba Austrália hetan benefisiu, nune’e sei ajuda seguransa ba vida kampu greater sunrise.

Austrália sei tulun asegura nu’udar nain tuir rejime ne’ebé prevee iha akordu FM hodi garante ratifikasaun ba FM, inklui kondisaun ekivalente, asegura relasaun bilaterál nasaun rua nian, diplomasia, seguransa, polítika no futuru koperasaun iha rejiaun ne’e.

Risku ba ekipamentu pipeline, tanba ne’e presiza nafatin haree ba efetividade kustu projetu (cost effective) no investimentu projetu to’o tempu naruk. Identifikasaun ba rezervatóriu mina no gás (proven reserve) importante tebes hodi optimiza no garante kontinuidade operasaun to’o tempu naruk.

Bainhira kampu greater sunrise prodús besik remata, presiza tebes identifikasaun kampu petroleum seluk hodi asegura kontinuidade operasaun ekipamentu no fasilidade planta LNG.  Tanba rekursu mina no gás ne’ebé limitadu no hotu sei prejudika ekipamentu planta LNG sai frujen, barullu, aat, ikus mai abandona. Tanba ne’e bain-bain iha prátika real indústria minarai, presiza tebes investimentu massiva ba atividade esplorasaun.

Atividade esplorasaun signifika atividade sira ne’ebé ligadu ho buka mina no gás, ikus mai hatene TL nia proven reserve mina no gás hodi asegura kontinuidade no sustentabilidades indústria petrolifera.

Refinária mak fábrika no fasilidade indústria hodi prodús mina ou crude oil sai produtu petroleum ne’ebé bele uza direitamente ou produtu oin-oin ne’ebé sai nesesidade bázika ba indústria petrokimika.

Produtu refinária mak gasoline, kombustivel diesel, kerosene, elpije, mina nafta, no tuir planu sei harii iha Betanu. Enkuantu suai supply base signifika fatin lojístiku no apoiu lojístiku ba atividade indústria ne’ebé opera iha teritoriu TL, tantu indústria iha tasi laran nomos iha rai maran.

Risku no oportunidade merkadu LNG (demand and bayer market) hetan husi pemampatan no cooling gás naturál to’o pontu kiik liu ou due poit ho aproximasaun -1600C (-2600F).

Gás naturál signifika gás ne’ebé fasil atu sunu, komponente importante ne’ebé eziste iha naturál gás mak husi metana ho volume liu 80%, inklui komponente etana, propane, butane, nitrogen no helium. Produtu helium importante tebes uza ba setór defeza.

Gás naturál mosu iha rai nia okos no dala ruma mistura ho mina. Benefisiu husi gás naturál mak bele uza hanesan kombustivel no bele prodús produtu ou varius sasan kímika.

Korea, Xina, Japaun, no ect, nu’udar nasaun importador gás. Agora dadaun gás ne’ebé prodús iha kampu Bayu Undun supply tuir pipa ba Darwin LNG, depois likifika molok faan ba Japaun. Merkadu mundiál konaba LNG sei kontinua dezenvolve tebes.

Tuir data husi BP Statistical Review of World Energy hatudu atividade komersiu LNG internasionál ho montante negosiu hamutuk 211 billaun metru kubiku. Montante ida ne’e kuaze 7% husi naturál gás ekivalente ne’ebé konsumu iha globál no restu 93% seluk supply tuir pipa ba konsumidór sira.

Husi gás naturál ne’ebé uza iha mundu, 15,4% mak konsumidór maioria iha nasaun asia-pasifiku no númeru kada tinan sempre aumenta 7% (BP Statistical Review of World Energy, 2007). Data hatudu tinan 2020 nasaun Amérika sei sai nasaun terseiru esportadór LNG boot iha mundu tuir Energy Information Administration/EIA. Amérika nia kapasidade esportasaun LNG liu Malázia. Maibé iha tinan rua liu Austrália ho Qatar mak boot liu Amérika.

Data hatudu esportasaun LNG Amérika atinji 1,94 milliaun kubiku feet kada loron iha tinan 2017. Esportasaun LNG husi Amérika kuaze ba 25 nasaun. Amérika nia LNG esporta ba nasaun konsumedór: Meksiko (20%), Korea Súl (18%), no Xina (15%). Iha tinan 2 mai Amérika sei dezenvolve tan projetu LNG iha Georgia, Louisiana no Texas.

Tuir estudu no previsaun globál 2025 sei iha flooding LNG, tanba nasaun barak mak agora dezenvolve LNG. Nasaun hirak ne’ebé agora LNG makaas mak Qatar, Austrália, Amérika, Nigeria, Rusia, Norwey, Filipina, Singapore, Indonézia, Libya, no ect.

Nasaun sira ne’ebé agora presiza LNG makaas mak Japaun, Korea, Xina, no ect. Iha futuru mak flooding LNG signifika sei iha surplus ba merkadu nune’e bele kauza presu LNG la estabil ou monu (BP & Pertamina, 2018). Iha parte seluk, nasaun barak agora dezenvolve reservoir uncoventional hanesan coalbed methane (CBM), shale gás, no ect. Hodi responde ba sira nia ekonomia no enerjia rai laran, nune’e sira hahú redus importasaun mina husi nasaun estranjeiru. Iha Amérika agora dadaun sira revitaliza posu mina atus ne’ebé uluk abandona agora prodús hodi responde ba nesesidade enerjia rai laran.

Data hatudu Amérika nia mina husi shale oil, CBM, no ect bele responde ba Amérika nia nesesidade kobre to’o tinan 100 ba leten. Nune’e Amérika agora la depende importasaun mina husi Timur Tengah, Libya, Nigeria no ect. Iha parte seluk nasaun barak agora dezenvolve indústria bateria hodi responde ba sira nia nesesidade enerjia rai laran no hamenus dependensia ba mina. Indústria batrea ekonomia kustu baratu, númeru konsumidór barak, kria polusaun ba ambiente kiik kompara ho mina no gás. Presiza tebes haree didiak isu globál no antesipa antes para buka solusaun di’ak ba dezenvolvimentu mina no gás iha ita nia rai TL.

Enkuantu iha Indonézia investimentu ba LNG dominante liu investimentu ba mina. Indonézia potensia ho rekursu gás naturál. Data 2015 hatudu Indonézia nia rezerva provadu gás ou proven reserve total 98 tcf (trillion cubic feet). Iha asia Indonézia sai nasaun rangkin terseiru esportir LNG depois Austrália no Qatar. Indonézia nia LNG mai husi kampu Arun, Bontang no Tangguh. Sira nia LNG faan ba Xina, Korea Súl, Taiwan, Japaun no ect. Signifika demanda LNG sei massiva.

Nasaun barak mak sei presiza tebes LNG tanba nesidade no ekonomia rai laran, eletrisidade, transportasaun, gás ba nesesidade uma laran hodi tein, otél, restaurante, no ect. Inklui nasaun sira eropa mos sai konsumidór ba LNG. Signifika futuru mai presu LNG autentikamente sei sae makaas. Nune’e nesesidade merkadu LNG sei massiva.

Haree ba demanda no kresimentu nesesidade LNG fó serteza no posibiliza TL hodi prodús kampu gás greater sunrise ne’ebé ho potensia rezervatóriu gás 8.4 tcf (trillion cubic feet) no mina 300 MMbbls (kondensadu no LPG) ho kampu gás seluk ne’ebé identifikadu ho rezerva gás prodús hodi asegura sustentabilidade reseita ba kofre estadu.

Bainhira TL prodús ona LNG, ita bele faan ba nasaun seluk, nune’e mos bele utiliza ba nesesidade rai laran para tulun dudu ekonomia rai laran no redus importasaun gás husi nasaun seluk. Presiza intende katak iha indústria minarai sempre inherente ho risku, maibé indústria nemos mai ho nia metodu rasik hodi identifika risku, mitiga risku hodi optimiza projetu. Estudu, dadus, koñesementu, siénsia no teknolojia ne’ebé sophistikadu sei asegura susesu ba projetu pipeline no harii LNG iha Timor Leste.

Benefisiu kadoras mai Timor Leste

Benefisiu direta no indireta pipeline gás kampu greater sunrise mai TL no harii fasilidade planta LNG: mak taxa, loke kampu servisu ba Timor-oan, kria subkontratu ba emprezariu lokál, tulun dezenvolve infrastrutura rai laran, istimula no hamoris motór dezenvolvementu ekonomia, fasilita indústria sekundária no derivativa seluk, inklui vantajen fiskál.

Pipeline gás mai TL, harii konstruksaun planta LNG no refinária sei kria kampu serbisu ba timor oan bele to’o mil ba pozisaun tékniku no non-tékniku. Esperiénsia hatudu iha nasaun seluk bele absorve kampu serbisu ba ema hamutuk 12000 tantu ema husi estudu área minarai no non-minarai. Tuir informasaun husi Timor Gap ep., Eng. Francisco Monteiro (eis prezidente Timor GAP), pipeline gás mai TL sei kria kampu servisu bele kobre to’o ema 10.000 (Fontes informasaun noticias gmntv.tl, edisaun 12 maiu 2019).

Vantajen ekonomia rai laran: sei tulun hadia povu nia moris. Osan ba emprezáriu lokál no osan ba empregadór timor oan rasik hodi hadia rendimentu iha sira nia moris. Vantajen seluk hetan husi jasa-jasa durante konstrusaun projetu no sosa sasan husi rekursu lokál. Maneira seluk ne’ebé fasil hodi tulun dudu ekonomia lokál bainhira projetu hahú mak emprezáriu no povu TL prepara hahán no uma ba empregadór no kompañia husi estranjeiru hodi aluga ou hola uma, otél, modo, hahán iha restaurante no nesesidade loron-loron ne’ebé prodús no prepara husi negosiu lokál. Ikus mai sei estimula ekonomia rai laran no tulun hadia povu nia moris.

Taxa ba governu: governu sei hetan husi empregadór no emprezáriu tantu nasionál no internasionál. Taxa ne’ebé emprezáriu no empregadór sei selu ba governu, inklui atividade ekonomia ne’ebé iha posibilidade sei mosu durante periodu konstrusaun no operasaun projetu. Konsekuensia taxa husi atividade projetu upstream no downstream depende kondisaun taxa ne’ebé governu TL prepara. Serake sei kria taxa iha rai laran? Serake sei halo regulamentu foun konaba taxa ba fasilidade?, no ect.

Benefisiu direta husi mina no gás naturál mak bele uza hanesan kombustivel no bele prodús produtu ou sasan kímika hanesan adubu, sapatu, roupa, lem, triplex, tinta, plastiku, roda, bola, CD, tasu, oklu, umbrela, pasta, mangeira, fiu eletrisidade, fatin karrega ahi ou terminál ahi, metru, pinsel, sasan halimar ba labarik kiik, supeita, kadeira, butyl ou fatin mina morin, kamera dijitál, no ect. Sasan ou ekipamentu sira ne’e hotu prodús husi mina no gás naturál. Signifika sei hamoris indústria no ekonomia husi área ne’e.

Benefisiu seluk estimula no garantia sustentabilidade indústria petroleum ba futuru. Fasilidade planta LNG ne’ebé sei harii iha beasu la’ós de’it prodús ou likifika gás husi kampu greater sunrise, maibé prodús kampu seluk lokaliza iha tasi Timor identifikadu ho rezervatoriu gás mak hanesan kampu gás Evans Shoals nia rezerva rekuperavel gás 6.6 TCF, kampu gás Chuditch ho rezerva 0.7 tcf, kampu gás Kelp Deep ho estimasaun rezerva 8.4 – 13.6 tcf, no potensia gás em jeral iha teritoriu TL (Fontes informasaun: ANPM).

Tuir informasaun husi eis prezidente Timor GAP, Eng. Francisco Monteiro, potensia mina TL emjeral inklui kampu greater sunrise ho potensia mina ekivalente 6,3 billaun barel petroleum ne’ebé bele prodús to’o tinan 50 ho valór osan $ 378 billaun dolar. Potensia ne’e bele reprezenta fundu esplorasaun ne’ebé sei konsume $223 billaun dolar ba nesesidade hanesan kestaun tékniku, dezenvolvimentu, manutensaun, operasaun no benefisiu fiskál no rendimentu publiku liu $ 47 billaun dolar (Fontes informasaun; noticias sapo.tl, edisaun 18 abril 2019, oras 19:12).

Benefisiu husi profit rezultadu faan mina no gás kampu GS. Komersialidade kampu GS depende ba rezerva mina no gás, presu no demanda gás iha merkadu. Investimentu kustu ba projetu ou Capex (capital expenditure); esplorasaun, perfurasaun, produsaun, pipeline no fatin prosesamentu produtu to’o marketing ou hanaran upstream, midstream no downstream purvolta $ 10.5 billaun to’o 12 billaun dolar. Maibé Bainhira hahú halo produsaun inisiu ba kampu GS kustu rekoperasaun ne’ebé sei hetan primeiru bele to’o $28 ate $54 billaun dolar amerikanu, nune’e fó serteza boot ba TL no atrai international oil company (IOC) hodi investe no halo produsaun hodi asegura fundu petroleum ba jerasaun agora no futuru (Fontes eis prezidente Timor GAP, Eng. Francisco Monteiro; iha noticias gmntv.tl, edisaun 12 maiu 2019).

Benefisiu adisional husi planta LNG no refinária mak uza fasilidade la’ós de’it likifika gás ou prodús mina husi rai laran, maibé mos bele importa mina no gás husi nasaun seluk hodi halo prosesamentu molok hodi ba merkadu.

Benefisiu intermu fahe produsaun iha kampu greater sunrise (GS). Profit indikator ne’ebé bain-bain uza iha indústria minarai mak; net present value (NPV), internal rate of return (IRR), benefit cost ratio (B/C), no payback of time (POT). Kompañia sempre investe bainhira valór IRR boot liu minimum actractive of return (MARR). Analizasaun project economics nu’udar sasukat ba kompañia operadór, joint venture no host country foti desizaun ba dezenvolvimentu projetu kampu GS. Ho realizasaun fronteira maritima (FM) hamosu rejime espesiál foun iha kampu GS, maibé fó vantajen boot ba TL.

Tuir akordu FM prevee katak pipeline gás mai TL sei fahe rendimentu 70% mai TL no 30% ba Austrália. Redimentu husi royalty 10% (5% ba governu no 5% ba kontraktores). Husi 5% ba governu sei fahe tutan ba governu TL no Austrália ho percentajem 70%:30%. Enkuantu 5% seluk ba kontraktores. Rendimentu seluk TL sei hetan husi investimentu kustu kapitál. Kustu kapitál mak tuir kontratu haree liu ba kustu peskiza hotu ne’ebé hahú husi esplorasaun jeolojia, seismiku, ou buka minarai no gás husi inisiu to’o hetan petroleum ou deskobre mina no gás. Kustu kapitál tuir maneira kontratu ne’ebé iha kuandu kompañia investe osan ona hodi buka mina no gás, estadu tenke selu 100% hafoin aumenta tan 127% hanesan kreditu investimentu (investment credit ou IC). Ne’e maneira kontratu uza hodi atrai ekonomikamente ba kontraktores sira hodi halo investementu iha ita nia rai. Ho partisipasaun 56.56% TL nia iha dezenvolvimentu kampu GS, signifika TL mos sei benefisia husi instrumentu IC 100 + 127%.

Benefisiu rejime kontratu iha kampu greater sunrise (GS) depois Fronteira Maritima (FM). Rendimentu upstream pipeline gás mai TL rezultadu sei fahe 70% ba TL no 30% ba Austrália. Downstream eseptu IOC hakarak investe entaun konserteza 100% mai TL. Fahe lukru iha kampu GS tuir kontratu sei fahe 60:40%. 60% ba empreza no 40% ba governu (husi 40% ne’e sei fahe 70% ba TL no 30% ba Austrália), enkuantu 60% seluk ba kontraktores. Kontratu fahe rezultadu sei aplika mos ba produsaun produtu likidu no gás iha kampu GS. Ne’e mak lalaok rejime kontratu iha kampu GS depois de FM asina. Ho partisipasaun TL iha kampu GS sei hetan benefisiu dobru liu tan ba reseita TL. Rendimentu ba TL iha GS sei mai husi lukru, impostu, no reimbolsa ba kustu kapitál, domestic market obligation (DMO) no ect. Enkuantu kompañia sei hetan benefisiu husi profit share, cost recovery (CR), internal rate of return (IRR), no instrument fiskál seluk.

Ikus mai TL mak maioria sei benefisia iha rezultadu no rendimentu, royalty, impostu, reimbolsa kustu kapitál 100 + 127%, fornesementu bem servisu 90% sei mai husi TL ou sujeita liu husi TL, fornesementu ekipamentu no apoiu lojistika, karantina sei liu husi TL, ikus mai TLNG sei tulun diversifika rendimentu ba estadu, hamosu multiplier effect boot ba ekonomia nasaun, transfere teknolojia, koñesementu, no skills ba jovem sira, hamoris investimentu setór privadu, hamoris investimentu iha área turismu, edukasaun, saude, peska, agrikultura, otelária, infrastruktura, emprendedorismu, no ect. Ikus mai TL 90% sai benefisiáriu, liu-liu expanda TL nia ekonomia sai independente no berdikari bainhira pipeline gás mai TL.

Hakerek nain mestradu iha Institutu Teknology Bandung (ITB) Indonézia no atuál dosente Dili Institute of Technology (DIT).

Referénsia:

[1] ABC News (2007). “Minister upbeat about Greater Sunrise prospects” 30 May 2007. Asesu iha dia 23 Oktober 2007 di http://www.abc.net.au/news/stories/2007/05/30/1938192.htm

[2] Internet web: http://noticias.sapo.tl/portugues/info/artigo/1531899.html

[3] Atlantic LNG (2005). “Train Four Starts Up.” Web: http://www.atlanticlng.com/news_releases.aspx

[4] Internet web:http://web.anpm.tl/

[5] California Energy Commission. “Liquefied Naturál Gás Safety.” Asesu dia 15 Oktober 2007, web:http://www.energy.ca.gov/lng/safety.html

 [6] Timor Sea Designated Authority (TSDA), (2007). “Expression of Interest called for enhanced oil recovery of Elang-Kakatua-Kakatua North.” Konferense pers ne’ebé anunsia iha dia 3 Oktober 2007. [6] AFP (2003). “Norway’s Statoil gets new boss amid corruption scandal,” 1 November 2003, web: http://www.petroleumworld.com/story2794.htm.

[7] Andrews, Edmund L. (2006). “U.S. Royalty Plan to Give Windfall to Oil Companies.” The New York Times, 14 February 2006.

[8] Andrews, Edmund L. (2007). “U.S. to Raise Royalty Rates for Oil and Gás Leases in the Gulf.” The New York Times, 10 January 2007.

[9] Internet web:http://www.tatoli.tl/2019/05/31-marsu-2019-fundu-pertoleu-sae-ba-biliaun-us1698/

 [10] ACIL Consulting (2002). “Development Options for Timor Sea Gás: Analysis of Implications for Austrália.” Relatóriu konsultan ba governu Northern Territory, Februari 2002.

[11] Internet web:https://www.youtube.com/watch?v=mHUb01eKH0E

[12] TVTL, GMNTV no Radio (8 Dezembru 2018): “Semináriu nasionál kona-ba asuntus relasionadus ho fronteiras marítimas no nia impaktu ba atividades petrolíferas.”, Sentru Konvensaun Dili (CCD).

[13] Abrash, Abigail (2002). “Human Rights Abuses by Freeport in Indonézia” Publika husi RFK Memorial Center for Human Rights, July 2002. Asesu iha dia 24 Oktober 2007 web: http://www.mpi.org.au/…/r…/human_rights_abuse_freeport_indo/

 [14] ADB (2004). “Power Sector Development Plan for Timor-Leste.” Pacific Department, Asian Development Bank, September 2004, quatasaun númeru husi sektor Investment Plan.

[15] TVTL, GMNTV no Radio (8 Janeiru 2019): “Aprezentasaun husi Chefi negosiador, ANPM, Timor Gap ep., kona-ba asuntus relasionadus ho fronteiras marítimas no sosa asoens conocophillips no shell energy.”, Parlamentu Nasionál (PN).

[16] Internet web:https://www.facebook.com/TimorSeaBoundary/

 [17] Atlantic LNG (2007). Web: http://www.atlanticlng.com/

[18] Audley-Charles, M.G. (1968). “The Geology of Portuguese Timor.” Memoirs of the Geological Society of London N. 4.

[19] Bechtel Corporation. Image on website courtesy of ConocoPhillips Darwin LNG. Asesu dia 24 Oktober 2007. Web: http://www.hydrocarbons-technology.com/…/darwin/darwin3.html

[20] BP (2007). “Statistical Review of World Energy, June 2007.” Accessed December 2007 at http://www.bp.com/productlanding.do…

[21] Internet web:https://www.timorgap.com/databases/website.nsf/vwall/home

[22] Choudry, Aziz (2003). “Blood, Oil, Guns and Bullets.” Znet. Asesu dia 24 Oktober 2007, Web: http://www.countercurrents.org/us-choudry281103.htm

[23] Cockcroft, Peter (2007). “Integrated development of Greater Sunrise Gás: The Timor-Leste National Interest Case.” Apresentasi iha Dili, 13 April 2007.

[24] ConocoPhillips (2007). “The Darwin LNG Plant – Pioneering Aeroderivative Turbines for LNG Refrigeration Service.” Aprezenta iha oin GE Oil and Gás Conference, Florence Italia, 29-30 Januari 2007. Web: http://lnglicensing.conocophillips.com/…/0B574590-6124-462D… A5F092BC4FC2/0/DarwinLNGGEOilandGasConference.ppt

[25] East Timor Land Law Program (2004). “Report on Research Findings, Policy Options and Recommendations for a Law on Land Rights and Land Restitution.” Written by ARD, ho ajuda husi CNIC, Direktora teras no Propriadade RDTL, USAID, Juli 2004.

[26] Fay, James A. (2003a). “Model of Spills and Fires from LNG and Oil Tankers” Journal of Hazardous Materials, B96-2003, 171-188, 2003. Abstraksi iha web: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/sites/entrez…

[27] Fay, James A. (2003b). “Spills and Fires from LNG Tankers in Fall River (MA).” Asesu dia 10 Desember 2007 di http://www.greenfutures.org/projects/LNG/Fay.html

[28] Foss, Michelle M. (2003a). “An Introduction to LNG.” Center for Energy Economics, The University of Texas at Austin, January 2003.

[29] Foss, Michelle M. (2003b) “LNG Safety and Security.” Center for Energy Economics, The University of Texas at Austin, October 2003. No Ghazvinian, J. (2007). “Untapped: The Scramble for Africa’s Oil.” Publika husi Harcourt, Inc.

[30] Globál Witness (2005). “Paying for Protection: The Freeport mine and the Indonesian security forces,” July 2005.

[31] Government of India. (2005). “Economic Survey.” Ministry of Finance, 27 February 2005. Asesu dia 13 Desember 2007. Web: http://indiabudget.nic.in/es2005-06/esmain.htm

[32] Gusmão, Amandio (2006). “An Overview of Timor-Leste’s Resources.” Direktora Nasionál ba Mina dan Gás RDTL.

[33] Hightower, M. and Luketa-Hanlin, A. (2006a). “Guidance on Safety and Risk Management of Large Liquefied Naturál Gás (LNG) Spills Over Water.” Aprezentasaun PowerPoint, U.S. Department of Energy LNG Forums 2006.

[34] Hightower, M., Gritzo, L., Luketa-Hanlin, A., Covan, J., Tieszen, S., Wellman, G., Irwin, M., Kaneshige, M., Melof, B., Morrow, C., Ragland, D. (2006b). “Guidance on Risk Analysis and Safety Implications of a Large Liquefied Naturál Gás (LNG) Spill Over Water.” Sandia National Laboratories. Sandia Report SAND2004-6258. Albuquerque, New Mexico 87185 and Livermore, California 94550. Asesu dia 12 Desember 2007 di http://www.fossil.energy.gov/…/stor…/lng/sandia_lng_1204.pdf

[35] Hoffman, Nicholas (2007). APrezentasaun no diskusaun iha Meja bundar LNG di Dili, 13 April 2007. No ect.

[36] internet web; http://gmntv.tl/en/economia/2019/05/esplorasaun-kampu-gs-sei-fó-servisu-ba-timor-oan-10-000/?fbclid=IwAR0gzQUKbZh6zxMHkabdjdZiQSVp5SFc2SKkhTn8HsxbtPrtYSnfKhQZX2g

[37] https://www.bancocentral.tl/en.

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!