iklan

NASIONÁL, EDUKASAUN, DILI, HEADLINE

Ema ho Defisiénsia sempre hasoru dezafiu iha prosesu eleitorál

Ema ho Defisiénsia sempre hasoru dezafiu iha prosesu eleitorál

Sekretária Estadu ba Igualdade no Inkluzaun (SEII), Maria José da Fonseca Monteiro de Jesus. Imajen TATOLI/Egas Cristóvão

DILI, 26 outubru 2021 (TATOLI)—Sekretaria Estadu Igualdade no Inkluzaun (SEII), segunda ne’e realiza semináriu nasionál ho tema “Prosesu Eleitorál Seguru Demokrátiku ba Partisipasaun Inkluzivu”.

Sekretária Estadu Igualdade no Inkluzaun (SEII), Maria José da Fonseca Monteiro de Jesus, hateten iha eleisaun feto maluk sira hosi komunidade LGBTI (Lesbian, Bisexual, Gay, Transjender no Inter-seksu) no portadór defisiénsia sira sempre hasoru dezafiu iha prosesu eleitorál bainhira sira hakarak kandidata an no envolve iha partidu polítiku ruma.

“Ita hili tema ne’e, nune’e parte oioin bele servisu hamutuk duni hodi halo esforsu ida, atu asegura katak prosesu eleitorál tomak sei sai prosesu ida-ne’ebé demokrátiku, seguru no inkluzivu ba timor-oan hotu ne’ebé tinan to’o ona atu ba hili no ema hili sira,” Maria José da Fonseca Monteiro de Jesus hateten ba jornalista sira, iha Salaun Delta Nova, Díli, segunda ne’e.

Semináriu ne’e hanesan preparativu ida atu hasouru eleisaun, entaun SEII servisu hamutuk ho asosiasaun ema portadór defisiénsia no organizasaun oioin ho sira-nia apoia mak bele asegura katak maluk sira hosi portadór defisiénsia bele ba partisipa ativa iha prosesu eleitorál.

“Ida ne’e ita asegura ona katak enkuadramentu legál fó biban atu sira ba vota. Iha tempu ne’ebá, alende fasilidade kria mós kondisaun atu sira bele asesu ba fatin votasaun sira,” Governante ne’e hateten.

Alende kria kondisaun, SEII halo ona advokasia atu iha meius komunikasaun oioin durante iha prosesu eleitorál tomak, hosi resensiamentu to’o loron vota, sura votu no fó sai rezultadu.

“Ida ne’e ita halo advokasia katak tenke iha mós lian jestuál, atu asegura katak sira mós bele akompaña prosesu eleitorál tomak no partisipa ativa,” Governante ne’e informa.

Diretór Ezekutivu Asosiasaun Halibur Defisiénsia Matan Timor–Leste (AHDMTL) Gaspar Afonso, hateten partisipasaun ema hotu-hotu nian entaun tenke haree ona se defisiénsia matan atu ba vota fasilidade saida mak bele fasilita sira bele ba vota mesak, tanba durante hosi tinan 2002 mai to’o agora ema ho defisiénsia matan sira ba vota sempre hetan akompñamentu, nune’e bele mosu tendénsia.

“Agora ami la haree, ami hakarak ba vota ba partidu A, maibé família mós iha nia partidu ketak, entaun nia bele muda ami–nia hanoin no hakarak ba partidu B tuir nia hakarak. Tanba bulletin votu ne’e labele fasilita ami atu bele vota tuir ami–nia hakarak. Ida-ne’e mak bainbain ha’u dehan ami–nia votu seidauk segredu absoluta, tanba iha família akompaña ami,” nia esplika.

Hosi ida ne’e, tenke haree ona, kuandu se defisiénsia matan atu ba vota mesak tenke prepara fasilidade ruma.

“Bainbain ami halo advokasia ba CNE no STAE sira dehan regulamentu internál la fó dalan. Ida ne’e la prejudika lei, ita prepara de’it templet braille hodi sukat tuir medida buletin votus ida-ne’e kontra lei saida. Ba ha’u ita ko’alia inkluzivu tenke tau iha prátika labele retorika maibé asaun ne’e tenke hatudu se inkluzivu halo asaun la’ós mai ko’alia no halo semináriu boboot no rezultadu ema ho defisiénsia matan sira labele asesu ba vota,” nia dehan.

Tuir dadus hosi sensus 2015 hatudu katak, ema ho defisiénsia matan iha Timor–Leste hamutuk rihun 14.828.

Jornalista : Nelia Fernandes

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!