DILI, 18 fevereiru 2022 (TATOLI)—Diretora Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku (PNDS), Claudinha Soares Pinto, hateten PNDS inisia hodi halo alterasaun daruak dekretu-lei númeru 8/2013, 26 juñu, kona-ba rejime jerál ba PNDS tanba atividade aumenta.
Notísia Relevante: Governu estabelese valór másimu projetu Uma Kbiit Laek
“Objetivu prinsipál hodi inisia altera dekretu-lei tanba aumenta atividade. Tanba ne’e MAE liuhosi PNDS iha inisiativa hodi halo alterasaun ba rejime-jerál PNDS ne’e tanba dezde tinan 2013 to’o 2019 orsamentu anuál ne’e millaun $12 maibé tinan 2021 iha millaun $44 no tinan 2022 millaun $91.9. Ida-ne’e sa’e makaas entaun nesesita forsa traballu esktra ka esforsu ne’ebé ekstra tanba ita halo ajustamentu estrutura PNDS nian no mós ita halo mudansa ba transferénsia, nune’e fasilita ekipa sira servisu iha terrenu,” Claudinha Soares Pinto hateten ba Agência TATOLI, via telefónika, kinta ne’e.
Liuhosi alterasaun ne’e bele hafasil liután sira-nia atividade iha terrenu liga servisu PNDS nian tanba ho alterasaun ne’e fasilita PNDS nia atividade, tanba dahuluk halo prosesu tranferénsia dala ida de’it ne’e di’ak tebes.
“Antes ne’e, ita iha difikuldade boot bainhira ita halo prosesu transferénsia dala rua ho ne’e hanoin katak tranferénsia dala rua kada semestre, semestre ida fulan neen agora ita transfere tiha iha semestre dahuluk depois obra ne’e konforme badaen nia esperiénsia. Katak, fulan ida hotu ona maibé ita labele lai konklui tanba ita sei hein tan transferénsia ba fulan neen tuir mai. Ida-ne’e difikulta maibé depois ho alterasaun hafasil tebes implementasaun iha terrenu ho kuantidade projetu boot,” nia esklarese.
Tanba ne’e, MAE hamutuk ho PNDS aprezenta terseira alterasaun ba dekretu-lei númeru 8/2013, 26 juñu, ne’ebé mak iha pontu prinsipál haat (4) mak pontu dahuluk mak ko’alia kona-ba estrutura ezistente PNDS nian ho kuantiadade no volume servisu ne’ebé mak agora aumenta.
Maibé iha estrutura foun ne’e, sekretária PNDS sei lidera hosi sekretária ezekutiva no mós ho unidade haat (4) ne’ebé mak tutela iha sekretária ezekutiva mak unidade administrasaun no finansa, lojístika, operasionál no unidade kapasitasaun no monitorizasaun.
Pontu prinsipál daruak mak prosesu transferénsia fundu infraestrutura mak durante ne’e PNDS halo transferénsia dala rua ba konta bankária suku nian, katak fundu ne’e iha rua mak suku ida ho operasionál no ida sleuk mak infraestrutura.
Tanba, númeru projetu aumenta entaun halo transferénsia halo dala ida ba konta suku nian maibé suku mak sei halo levantamentu iha banku ne’e mak dala rua nafatin tuir manuál ne’ebé mak iha.
Pontu datoluk mak alokasaun orsamentu ba iha suku sira-ne’ebé mak revizaun dekretu lei ida-ne’e aprezenta aumenta númeru projetu ne’ebé mak halo suku sira ultrapasa tiha ona ho montante ne’ebé mak deskreve ona iha dekretu-lei númeru 8/3013 ne’e.
“Atividade ba uma kbiit laek iha suku ida projetu ida de’it ho nia valór másimu to’o rihun $20, entaun ita bele dehan iha suku ida bele simu kualker prejetu saida de’it. Agora alterasaun ida-ne’e mak ko’alia kona-ba projetu ne’ebé mak implementa iha multisuku involve suku rua-tolu nia orsamentu tau hamutuk, nune’e halo projetu ida ho nia montante orsamentu maibé ofisiál ba suku. Ida-ne’e mak ita lori ba Konsellu Ministru (KM) ikus aprovadu no agora dadudaun ami halo hela ajustamentu atu bele atividade sira bele kondis ho revizaun ne’ebé mak ita iha,” nia hateten.
Jornalista : Osória Marques
Editór : Cancio Ximenes





