iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, INKLUZAUN SOSIÁL

Governu define valór mínimu pensaun invalidez no ferik-katuas

Governu define valór mínimu pensaun invalidez no ferik-katuas

Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak, prezide reuniaun Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu, kuarta (25/05). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 25 maiu 2022 (TATOLI)—Governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministru (KM), kuarta ne’e, aprova projetu dekretu-lei tolu, ne’ebé aprezenta hosi Vise Primeiru-Ministru no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Armanda Berta dos Santos.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Fidelis Manuel Leite Mangalhães, hateten, projetu dekretu-lei dahuluk kona-ba valór mínimu pensaun invalidéz no ferik-katuas. 

“Objetivu proposta ne’e atu garante valór mínimu pensaun invalidéz no ferik-katuas, iha ámbitu rejime kontributivu seguransa sosiál nian, bazeia ba karreira kontributivu traballadór sira nian,” Ministru relata hafoin reuniaun ezekutivu, iha Palásiu Governu.

Notísia relevante: PR promulga alterasaun dekretu-lei subsídiu apoiu ba idozu no invalidéz

Objetivu seluk maka atu garante katak pensaun hirak ne’e hosi rejime kontributivu, nunka iha valór kiik duké pensaun sosiál sira, nune’e bele valoriza esforsu kontributivu traballadór sira.

Projetu dekretu-lei daruak, kona-ba pensaun sosiál, ho prestasaun sosiál foun ne’ebé kria hosi diploma ne’e rasik, ho karater pensaun sosiál, ne’ebé la’ós subsídiu.

“Objetivu atu asegura rendimentu mínimu ne’ebé dignu ba ema hotu ne’ebé presiza liu, tanba laiha rendimentu seluk no iha situasaun ferik-katuas ka invalidez,” nia dehan. 

Pensaun sosiál ne’e sei substitui subsídiu apoiu ba ferik-katuas no inválidu sira, hodi halo sistema seguransa sosiál sai justu liután. 

Ho alterasaun lejizlativa ne’e, pretende alterasaun hanesan muda konseitu hosi subsídiu ba pensaun sosiál, altera ámbitu pesoál hodi inklui traballadór sira ne’ebé inklui iha sistema kontributivu, maski laiha direitu ba pensaun.

“Nune’e, ajusta valór prestasaun hodi garante katak valór pensaun la kiik liu duké limite liña pobreza internasionál nian, la permite akumulasaun ho rendimentu seluk ba benefisiáriu foun, altera períodu ba pagamentu sira, hosi pagamentu semestrál ba pagamentu mensál,” Portavóz Governu esplika.

Dekretu-lei datoluk, kona-ba projetu dekretu-lei ne’ebé kria sistema verifikasaun ba inkapasidade sira.

”Objetivu projetu ne’e maka atu kria sistema ida hodi halo verifikasaun ba situasaun inkapasidade ba efeitu atribuisaun prestasaun sosiál nian. Ho diploma ida-ne’e, define prosedimentu administrativu ba verifikasaun téknika iha situasaun inkapasidade,” Ministru tenik. 

Servisu verifikasaun inkapasidade hanesan instrumentu tékniku espesializadu ida, ne’ebé kompostu hosi meiu tékniku no materiál, ne’ebé sei funsiona iha servisu integradu iha Institutu Nasionál no Seguransa Sosiál (INSS), servisu perísia médika no servisu apoiu administrativu.

Jornalista : Arminda Fonseca

Editora      : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!