DILI, 29 jullu 2022 (TATOLI)—Ministru Asuntu Parlamentár no Komunikasaun Sosiál (MAPKOMS), Francisco Martins da Costa Pereira Jerónimo, husu Tatoli tenke fó prióridade ba servisu públiku tanba Tatoli mídia Estatál.
Motísia Relevante: MAPKOMS husu TATOLI públika informasaun lais, loloos no kredivél
“Ha’u hakarak hateten Governu iha ita-boot sira-nia kotuk, maibé servisu públiku tenke sai prióridade. Servisu públiku mak sai prióridade Tatoli nian, tanba Tatoli mídia Estatál,” Francisco Martins da Costa Pereira Jerónimo, hateten bainhira sai oradór iha semináriu ho tema “Reforsa papél TATOLI, I.P hodi hasa’e kuiñesimentu públiku ba domina siénsia no téknolojia liuhosi informasaun”, hodi komemora aniversáriu ezisténsia Agência TATOLI ba dala-VI iha edifísiu TATOLI, Faról, Dili, sesta ne’e.
Servisu públiku hanesan atividade sira ne’ebé mak iha relasaun ho públiku no relasaun ho ema barak nia interese ne’e Tatoli tenke iha uluk iha fatin ne’eba, no labele hein fali atu hetan konvite mak ba iha ne’ebá tanba Tatoli sira hakarak lalais.
Nia hateten, Agência Tatoli I.P harii ne’e mai hosi embriaun ida, ne’ebé iha tempu ne’ebá tenke rekoñese no tenke fó agradese ba Eis SEKOMS, Nélio Isaac hanesan Sekretáriu Estadu iha tempu ne’ebá hahú harii embriaun ne’e.
Entaun, saida mak tenke halo tuir kuadru legál ne’ebá, tanba nia ho kuadru legál ne’e rasik, entaun nia tenke la’o tuir dekretu lei ne’ebé iha no estatutu ne’ebé nia rasik iha.
“Iha semináriu ne’e ha’u atu hateten saida mak Tatoli presiza halo iha ne’e ba futuru. Ministériu Asuntu Parlamentar Komunikasaun Sosial ne’ebé mak haree ba papel Tatoli relasiona ho siénsia no téknologia ne’ebé presiza domina, mak iha ne’e ba oin Tatoli presiza tuur hamutuk haree planu asaun saida mak atu halo ba futuru, nune’e bele apresenta ba Governu hodi hetan aprovasaun. Tanba Governu tenke aprovadu planu ne’e hodi haree lolos, atu ita bele atinje saida mak ita hotu nia hakarak, se lae ita tau hela hanesan ne’e, ita la ba,” nia dehan.
Entermus kontrolu, Governu la mai kontrola Tatoli loro-loron lae, Governu tuir dekretu-lei ne’ebé iha Tatoli ne’e orgaun administrasaun indireta ida, ne’ebé harii ho nia autonomia iha administrasaun no finanseiru.
Maibé, iha buat balun ne’ebé presiza Governu tau matan mak buat ne’ebé iha relasaun ho planu, estratejia saida mak atu halo ba oin, atu nune’e bele atinje meta ne’ebé define ona iha dekretu-lei ne’ebé hodi harii Tatoli.
Governu nafatin fó atensaun ba Tatoli, Governu nafatin defende Tatoli, hanusa mak Tatoli bele dezenvolve nia an sai Ajénsia estatál ida ne’ebé lais, kredivel no di’ak liután, lais dala haat no dala lima hosi mídia seluk.
Agência TATOLI
Agência TATOLI, Instituisaun Públiku (TATOLI, I.P) nu’udar ajénsia ofisiál Estadu Timor-Leste nian. Ezisténsia Agência TATOLI, I.P mai hosi inisiativa Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), iha 2012-2017.
Agência TATOLI, I.P nu’udar transformasaun hosi ETNA (East Timor News Agency), ne’ebé nakfila ba ANTIL (Agência Notisioza Timor-Leste). Ajénsia Estadu ne’e hetan aprovasaun iha Konsellu-Ministru no públika iha Jornál Repúblika iha loron 14 marsu 2016, nu’udar embriaun ho naran ANTIL.
ANTIL ne’e lansa hosi Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, iha loron 27 juñu 2016. Iha marsu 2017, Konsellu-Ministru aprova ANTIL sai TATOLI, nu’udar ajénsia ofisiál Estadu Timor-Leste nian no publika iha Jornál Repúblika. TATOLI ho nia estatutu rasik nu’udar Institutu Públiku (IP).
Objetivu primeiru estabelese ajénsia estadu Timor-Leste mak sai fonte informasaun ofisiál Estadu Timor-Leste ne’ebé iha kapasidade no kbiit elabora produtu informasaun no notísia ne’ebé nesesita hosi públiku utilizadór informasaun iha eskala nasionál, rejionál no internasionál.
Segundu, nu’udar implementadór konstituisaun ne’ebé sai dever Governu nian atu fó servisu oferesimentu informasaun ne’ebé kredivel no loos nomós sai direitu informasaun sosiedade Timor-Leste ne’ebé garantidu hosi artigu 40 no 41 konstituisaun Timor-Leste nian.
Terseiru, nu’udar instituisaun komunikasaun informasaun, Agência TATOLI.IP la’ós de’it sai produtór informasaun maibé mós bele iha papel nu’udar “National information clearing house” ne’ebé iha tarefa fó klarifikasaun no informasaun serteza, halakon misinformasaun no disinformasaun. Bele sai nu’udar “área istória” no “eskritór istória” pátria, nasaun, sosiedade nomós nu’udar “maklibur no fornesedór informasaun públiku”.
Kuartu, halo Agência Notisioza TATOLI, I.P nu’udar padraun minimál kompeténsia jornalístika ba jornalista Timor-Leste ne’ebé sempre bele prodús produtu informasaun-kareira jornalístika ne’ebé iha kualidade tuir dinámika sosiál no nesesidade informasaun sosiedade nian.
“Fenómena no dinámika sosiál” ne’ebé “dinámika komunikasaun” ne’ebé estimula ho dezenvolvimentu teknolojia komunikasaun-informasaun lori konsekuénsia iha Timor-Leste ho paradigma nesesidade informasaun públiku iha ne’ebé TATOLI nu’udar ajénsia notísia nasionál Timor-Leste ne’ebé la’ós de’it ezije atu bele fornese pakote informasaun iha kontextu “mainstream” maibé iha futuru bele mós prodús informasaun alternativa ho karáter “taylor made” ne’ebé propoen hosi utilizadór informasaun determinada.
TATOLI nu’udar ajénsia notísia Timor-Leste ho karáter multikanál, multimedia, multiplataforma no multitarefa ne’ebé bele mós dezenvolvidu no iha funsaun nu’udar sentru produsaun filme no dokumentasaun nasaun, sentru opiniaun públiku nomós fórum informasaun públiku, sentru jestaun arkivu no dokumentu nasaun nomós sentru edukasaun-formasaun peskiza no dezenvolvimentu komunikasaun aplikada.
Funsaun oioin, papel, abilidade no feramenta komunikasaun institusionál ajénsia notisioza ne’e iha nia tempu bele fonte konsumu ba ajénsia notisioza ne’ebé posibilita ajénsia notísia Timor-Leste ne’e moris, krexe no dezenvolve nu’udar instituisaun komunikasaun ho karáter “income generate” (bele rezulta konsumidór) no la bebeik nu’udar “cost center” (sai pezu finanseiru).
TATOLI, I.P nu’udar ajénsia notísia nasionál Timor-Leste ne’ebé moris, krexe, ne’ebé dezenvolve ho jestaun ne’ebé profisionál, apoiadu hosi rekursu umanu ne’ebé kompetente ho apoiu saláriu minimál ne’ebé sufisiente no ho apresia kompeténsia no kapasidade nia jornalista sira halo, bele sai “modelu” no “padraun indústria komunikasaun-informasaun no prátika jornalístika” futuru ne’ebé ho kualidade-dignidade nu’udar inventáriu nasionál Timor-Leste.
Motísia Relevante: Padre Bento enkoraja Agência Tatoli fornese notísia favoravél ba públiku
Jornalista : Nelia Fernandes
Editór : Cancio Ximenes




