DILI, 14 fevereiru 2023 (TATOLI) – Komisáriu Autoridade Aduaneira, José António Fátima Abílio, hatete Alfándega simu pedidu husi empreza importadora sira atu repatria kontentór ho bebida asukarada iha Portu Tibar no iha Postu Integradu Batugadé. Depois simu tiha pedidu hosi empreza sira, autoridade deside hodi aprova tuir kódigu aduaneiru nian.
“Pedidu reesportasaun ba sasán importadu sira ne’e la’ós de’it tama liuhosi Portu Baía Tibar, maibé mós sasán sira ne’ebé hatama liuhosi Postu Integradu Batugadé-Maliana. Pedidu sira ne’e Alfándega simu iha janeiru no fevereiru ne’e”, komisáriu informa ba Agência Tatoli, iha Palásiu Governu.
José António esplika depois Parlamentu Nasionál aprova impostu seletivu konsumu foun, iha empreza balun hato’o sira-nian pedidu atu halo reesportasaun ba kontentór sira.
“Hato’o tiha pedidu, sira mai ko’alia tan ho ami. Ami dehan ba sira katak ne’e imi-nian direitu karik hakarak halo reesportasaun. Ami lataka dalan tanba ne’e la’ós sala imi-nian, sé sente laiha kapasidade finanseira atu selu taxa”, José António relata.
Empreza sira ne’ebé hatama pedidu hodi halo reesportasaun ba kontentór iha fulan-janeiru hosi Fronteira Batugadé mak Lucky Strike Unip. Lda, Suhuruma Developer Unip. Lda, no Timor Food Unip. Lda. “Sasán ne’ebé empreza sira hakarak reesporta mak bebida asukarada sira”, nia dehan.
Iha fevereiru, iha pedidu hitu husi empreza sira atu halo repartriasaun ba kontentór sira tama hosi Portu Tibar. “Ha’u aprova ona pedidu reesportasaun kontentór hitu hosi empreza Fortuna Loro-sa’e. Despaxu sai ona hodi sira bele lori filafali sasán bainhira ró tama”, nia adianta.
Dirijente ne’e halo komparasaun katak durante ne’e laakontese reesportasaun ba kontentór sira, maibé depois Governu introdús impostu foun maka empreza importadora balun hatama pedidu hodi repatria kontentór tanba laiha kapasidade atu selu taxa.
“Regra ba repatriasaun maka halo de’it karta justifikasaun mai Alfándega katak laiha kapasidade atu selu no husu atu haruka fila sira-nian merkadoria”, nia esplika.
Bainhira Alfándega simu tiha pedidu no analiza ba dokumentu tanba lei mós fó dalan atu halo repatriasaun, tanba laiha implikasaun kustu ruma ba Governu. “Implikasaun kustu ne’e ba sira [empreza] tanba lori mai selu no haruka fali ba mós selu. Maibé kompara ba kustu reesportasaun ne’e baratu liu ho taxa ne’ebé atu selu ba Estadu. Sasán sira ne’ebé sira husu reesporta karik kálkula osan hodi selu taxa ba Estadu besik millaun $200, maibé depende”, konklui.
Notísia relevante : https://tatoli.tl/2023/02/13/empreza-importadora-deside-haruka-fila-kontentor-tanba-laiha-kapasidade-selu-taxa/
Jornalista: Antónia Gusmão
Editora: Maria Auxiliadora