HEADLINE, MUNISÍPIU, OEKUSI, POLÍTIKA

Loron mundiál labarik, INDDICA husu entidade Oé-Cusse proteje labarik nia moris

Loron mundiál labarik, INDDICA husu entidade Oé-Cusse proteje labarik nia moris

INDDICA ho Autoridade RAEOA selebra loron mundiál labarik iha Oé-Cusse Ambeno. Imajen Tatoli/Abílio Elo Nini.

OÉ-CUSSE 01 juñu 2023 (TATOLI) –Institutu Defeza ba Direitu Labarik (INDDICA, sigla portugés) hamutuk ho Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), kinta ne’e selebra loron mundiál labarik ho tema ‘Família nu’udar Nukleu Prinsipál ba protesaun Dezenvolvimentu Labarik’.

Notísia relevante: INDDIKA introdús papél direitu-devér labarik ba estudante Kátolika Oé-Cusse

Biban ne’e, Sekretária Ezekutiva INDDICA, Tereza Maria Freitas, husu entidade hotu iha Oé-Cusse, liuliu inan-aman, família Estadu no sosiedade hotu atu proteje labarik sira-nia moris no investe labarik sira iha edukasaun tanba sira mak futuru nasaun Timor-Leste.

“Tanba labarik maka sai importánsia nu’udar ai-riin ba nasaun Timor-Leste nian, ne’e duni ita hotu tenke investe ba sira, refleta ba tema hirak-ne’e, razaun ami hili tema ne’e, tanba liga ba konvensaun ita-nia Estadu Timor-Leste ratifika ona iha 2023, konvensaun ida-ne’e nu’udar obrigatóriu haktuir iha KRDTL ártigu 18, sita katak,  protesaun ba labarik mai hosi uma laran ka família Estadu no sosiedade, no ita hotu nian,” Sekretária Ezekutiva INDDICA, ko’alia iha selebrasaun loron mundiál labarik, realiza iha Gabinete ZEESM, Oé-Cusse.

Entaun papél importante maka inan-aman, Estadu obrigasaun ratifika atu hakonu obrigasaun sira-ne’e, direitu fundamentál haat mak hanesan, direitu ba moris ka sobrevivensia, direitu ba dezenvolvimentu, direitu ba protesaun no direitu ba partisipasaun.

Sekretária Ezekutiva INDDICA ne’e hateten, VIII Governu Konstitusionál iha kompromisu polítika, nafatin investe ba labarik hotu nia direitu atu fó protesaun ba sira,  atu implementa direitu hirak-ne’e, iha ministériu haat.

Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD), Ministériu Saúde (MS), no Ministériu Solidariedade Sosiál, Inkluzaun (MSSI) no Ministériu Justisa (MJ).

“Tan ne’e atu asegura direitu sira-ne’e hotu, komisaun direitu ba labarik, daudaun ne’e ho dekretu-lei númeru 4/2021, tutela iha MSSI nia okos, hakarak iha komitmentu ona, tau orsamentu ne’e iha markadór ba labarik,” nia afirma.

Nune’e hahú tinan 2023 ne’e, ministériu haat, ne’ebé sai implementadór, atu asegura direitu labarik sira-nian hodi hadi’a sira-nia bens-estár.

“Komitmentu boot ne’e, ohin loron 1 juñu komisaun INDDICA, hala’o nia papél atu halo advokasia ba labarik sira hotu, nune’e Governante sira atu tau orsamentu ho adekuadu sufisiente hodi fó protesaun ba oan sira,” nia katak.

Notísia relevante: PN aprova projetu-lei protesaun ba labarik iha finál globál

Adjuntu Prezidente Autoridade RAEOA, Maximiano Neno,  orgullu tanba seleberasaun loron mundiál ba labarik, importante tebes ba ita sira-ne’ebé idade avansadu, tanba bele relembra fila-fali, pasadu, bainhira sei labarik.

“Ohin ita mai hamutuk ho inan-aman, maibé alin oan sira la hatene, saida maka akontese ba nia vida, iha futuru tanba agora sei labarik hatene halimar no estuda de’it,” nia katak.

Maibé papél hosi labarik, maka eskola, estuda, halimar no iha tempu bele ajuda inan-aman serbisu iha família laran.

“Atu kumpre nia pepél hirak-ne’e, família inan-aman maka besik liu, segunda maka profesór sira tanba loron-loron hamutuk iha eskola, no ikus iha sosiedade ka suku idak-idak, entaun ita nia kontribuisaun ba protesaun ne’e importante ba hotu, tanba sira mak futuru nasaun Timor-Leste,” nia afirma.

Notísia relevante: Sensibilizasaun projetu-lei protesaun ba labarik sei hein Governu foun

Iha ámbitu loron mundiál ne’e, Autoridade liuhosi Unidade Promosaun Igualdade Jéneru no Inkluzaun Sosiál, prepara jogu tradisionál hanesan, halai karon, tata berlindus, no fasilita dezeñu ba labarik sira.

Partisipa iha selebrasaun loron mundiál labarik iha Oé-Cusse, mai hosi ensinu pré-eskolár no ensinu báziku primeiru no segundu siklu sira hosi sub-rejiaun haat, Oésilo, Pássabe, Nítibe no Pante Makasar.

Nune’e mós partisipa mós hosi parsériu rede referrál rejionál nasionál inklui Ajénsia internasionál sira, loke espozisaun hodi fasilita dezeñu gratuita ba labarik sira, hanesan UNICEF, INDDIKA, Plan Internasionál, MSSI.

Entretantu, istória ba Loron munidál ba labarik (International Children’s Day) selebra kada tinan akontese iha loron 1 juñu, iha loron ida-ne’e hanesan parte ida hosi objetivu ne’ebé bootliu atu hakotu violasaun ba labarik sira-nia direitu no esforsu ida ba labarik sira iha mundu bele moris seguru.

Istória Loron mundiál ba labarik monu iha 01 juñu. Loron mundiál ba labarik sira nu’udar selebrasaun bem-komun no direitu labarik sira-nian iha mundu tomak. Loron mudiál ba labarik selebra hanesan parte ida hosi proklamasaun 1925 iha Jenebra iha knferénsia mundiál kona-ba labarik sira-nia moris di’ak.

Loron mundiál labarik ne’e hahú hosi Pastór/Pendeta Dr. Charles leonard iha tinan 1857, momentu ne’eba nia realiza servisu espesiál ba labarik sira iha igreja sai hanesan ábitu ida selebra kada tinan ne’ebé hanaran Rose Day.

Iha tinan 1949, Federasaun Demokrasia Internasionál Feto hasoru malu iha Rúsia no harii Protesaun Labarik Mundiál dahuluk ka lohin loron koñesidu sai hanesan Loron Mundiál Labarik (International Children’s Day). Hahú hosi ne’e, Loron Mundial Labarik selebra iha mundu rai-klaran iha loron 01 juñu 1950.

Loron Mundiál ba Labarik Organizasaun Nasaun Unida (ONU) dekreta liuhosi Deklarasaun Direitu ba Labarik, liuhosi Asembleia Jeral Nasaun Unida iha tinan 1959.

Iha Timor-Leste, bazea Konstituisaun RDTL prevista iha artigu 10, kona-bá protesaun ba labarik-oan sira.

Iha pontu dahuluk, sita kona-ba labarik sira iha direitu ba protesaun espesiál husi família, komunidade, no mós estadu, liuliu hasoru hahalok hotu hanesan la tau-matan, diskriminasaun, violénsia, opresaun, abuzu seksuál no explorasaun.

Pontu daruak, sita kona-b’a labarik sira hetan direitu hotu-hotu ne’ebé mundu rekoñese, hanesan direitu sira-ne’ebé hakerek ona iha konvensaun internasionál, ne’ebé estadu aprova no simu ona ka ratifika fila-fila.

No pontu ikus, sita ona-bá labarik hotu-hotu ne’ebé moris iha kazamentu nia laran ka lae, iha direitu hanesan kona-ba protesaun sosiál.

Notísia relevante: Uma Pás Oé-Cusse rejista kazu violasaun seksuál hasoru menoridade hamutuk 13

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Evaristo Soares Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!