DILI, 11 jullu 2023 (TATOLI)–”Bainhira odamatan ksolok nian ida naktaka, odamatan seluk sei nakloke. Só de’it dala barak ita hateke-metin de’it ba odamatan ida-ne’ebé naktaka to’o ita lakonsege haree-hetan odamatan seluk ne’ebé nakloke.”
Sitasaun badak hosi Hellen Keller iha leten ne’e reprezenta ninia kondisaun hanesan ema-ne’ebé moris ho kondisaun matan no tilun defisiénsia. Maske moris ho limitasaun ne’e maibé Hellen Keller konsege hateten ba mundu katak ema hotu-hotu ne’ebé moris iha mundu ne’e iha ninia virtude (kelebihan) rasik.
Situasaun ida-ne’e la sees hosi ema ho defisiénsia (EhD) ida iha Timor-Leste, Mateus Loco Soares, nia mkondisaun moris. Maske moris hanesan ema ho defisiénsia (EhD) maibé nia iha esperansa katak biar odamatan ksolok nian seluk naktaka ba nia maibé sei iha odamatan seluk ne’ebé nakloke ba nia hodi hala’o nia estudu iha Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL).
“Daudaun ne’e, ha’u asesu ba UNTL Fakuldade Siénsia Sosiál no Departamentu Inkluzaun Sosiál no agora livre teoria ona. Ha’u orgullu tebes tanba ha’u bele asesu ba ensinu superiór. Mezmu ho kondisaun defisiénsia, ne’ebé aprende matéria sira-ne’ebé mak espesifiku liu ba ema ho defisiénsia sira. Ho ida-ne’e aumenta ha’u-nia kapasidade no mós liuhosi ida-ne’e ha’u mós bele kontribui ba dezenvolvimentu ba rai ida-ne’e nian,” nia dehan ba Agência Tatoli iha salaun MTK, Merkadu Lama, Dili, foin daudaun ne’e.
Nia sente orgullu asesu ba Universidade Nasionál Timor-Leste (UNTL) maibé nia husu Ministériu Edukasaun (ME) tenke tau importánsia ba Ema ho Defisiénsia (EhD) iha Timor-Leste.
Basá, kada dadeersan sai hosi Tasi-Tolu hodi sa’e mikrolete númeru 10 mai iha kampus UNTL tuan, no eskola hamutuk ho ema ho kondisaun normál sira iha UNTL, halo nia hanesan liafuan kmook hosi Hellen Keller ne’ebé hateten; “La’o hamutuk ho belun ida iha nakukun laran di’akliu duke la’o mesak iha naroman ida-nia laran”.
Signifika, maske nia sente ninia kondisaun moris hanesan ema ho defisiénsia ne’e hanesan laiha ona naroman ida ba nia iha futuru maibé iha banku universidade ne’e nia hasees tiha nakukun ne’e hodi bele haree hetan naroman musan ida iha loron aban.
“Ba ha’u prosesu aprendizajen la’o di’ak maibé kestaun mak fasilidade hanesan komputadó inklui mós laiha asesibilidade ba ami entaun defisil ba ami. Entaun, ho kestaun ne’e ha’u rekomenda ba Ministériu Edukasaun atu haree ba ami-nia difikuldade ne’ebé ami kondisaun defisiénsia hasoru. Iha ami-nia Departamentu ne’e dosente tau ami númeru um (1) hodi tau importánsia ba ema defisiénsia sira. Nune’e, ha’u-nia rekomenda ba Ministériu Edukasaun bele tau importánsia liu ba edukasaun inkluzivu ba ema ho defisiénsia sira, atu nune’e ema hotu-hotu iha direitu atu asesu ba edukasaun kualidade no espesifiku ba ami ho kondisaun defisiénsia sira,” nia dehan.
Hanesan dalan hosi Dili ba Ermera ne’ebé kle’uk ba-mai, estudante hosi Leimea-Hatulia-Ermera ne’e, sempre hetan dezafiu mak fasilidade ho asesibilidade ba Ema ho Defisiénsia (EhD) sira, maibé nia tauk no la hakiduk hodi hasoru dezafiu hirak ne’e.
“Dezafiu ne’ebé ha’u hasoru, ha’u la sente kolen no nunka hakiduk hodi luta no aprende nafatin hodi kontribui ba desentralizasaun rai ne’e nian. Tanba, bainhira ha’u tama iha UNTL ne’e ha’u iha mehi ida katak esforsu ha’u-nia aan atu kontinua buka esperiénsia no koñesimentu ne’ebé kle’an atu nune’e transforma fali ba ha’u-nia maluk defisiénsia ne’ebé seidauk asesu ba edukasaun,” nia dehan.
Nia haktyir, ninia kolega ema ho defisiénsia hamutuk ema 11 mak asesu ba UNTL ho tipu hanesana ema ho defisiénsia matan matan, fíziku, defisiénsia tilun inklui defisiénsia la ko’alia, entaun dala ruma difikulta manorin sira atu hanorin.
“Hosi tipu oin-oin ne’e, ha’u haree manorin sira pasiensia hanorin ami defisiénsia sira liuliu kolega ne’ebé defisiénsia tilun ho defisiénsia la ko’alia tanba laiha tradutora,” nia dehan.
Tanba ne’e, nia husu ba IX Governu KOnstitusionál ne’e tenke tau importánsia ba Ema ho Defisiénsia liu-liu ba selebrasaun loron nasionál ba EhD nian ne’e.
“Ha’u-nia esperansa ba IX Governu mak tau importánsia ba loron defisiénsia nian tanba liuhosi ne’e mak bele akumula ami defisiénsia sira hotu iha Timor-Leste nune’e bele koñese malu no kria Inkluzaun iha sosiedade ida-ne’e,” nia hateten.
Nia dehan, durante hala’o estudu iha UNTL ne’e, Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL), mak apoiu orsamentu ba nia estudu to’o agora, maibé Ensinu Sekundáriu ho treseiru siklu ne’e apoiu hosi SENAI Becora.
Mateus Loco Soares moris iha Hatulia, munisípiu Ermera, 11 agostu 1993. Nia inan-aman naran Ernesto Soares no Alda Maia Gomes. Nia hanesan oan dahuluk hosi maun-alin na’in-hitu (7) ne’bé kompostu hosi feto tolu (3) no mane na’in-haat (4).
“Ha’u uluk eskola iha Eskola Primaria EP Gourema Leimea Sorin Balo, Pre-Sekundaria Sebastiao Lemos Hatugau, eskola Sekundária Tecnico Informátika (ETI) Dili, no agora
Hala’o estudu iha Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL),” nia dehan,
Jornalista : Osória Marques
EDitór : Cancio Ximenes





