Ekipa “Open the Books” halo advokásia ba orsamentu sensivél dezenvolve EhD

DILI, 11 agostu 2023 (TATOLI)—Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL) husu IX Governu Konstitusionál fó prioridade ba asuntu inkluzaun no ema ho defisiénsia (EhD) iha prosesu dezenvolvimentu nasionál.
Nia hateten, ekipa Programa Loke Livru ka Open the Books ne’ebé kompostu hosi ADTL, Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO), Core Group Transparency (CGT), Oxfam Timor-Leste no grupu promotór halo advokásia no influénsia ba asuntu orsamentu sensivél ba asuntu defisiénsia atu dezenvolve ema ho defisiénsia iha Timor Leste.
“Dezenvolvimentu asuntu defisiénsia iha Timor-Leste hatudu iha mudansa signifikativu iha aspeitu baze legál sira hanesan difine iha Konstituisaun RDTL artigu 21 no dekretu Governu sira seluk ne’ebé ho natureza ba promosaun no protesaun direitu sidadaun ho defisiénsia nian. Ema ho defisiénsia maória mak sei moris iha kondisaun vulneravél nian laran liuliu hirak ne’ebé moris iha área rural,” Portavós Jacinta Freitas hateten ba jornalista sira liuhosi konferénsia imprensa iha salaun ADTL, Mascarenhas, sesta ne’e.
.
Tanba, tuir relatóriu sensu populasaun 2022 hatudu katak ema hamutuk 93.371 mak menus ho kondisaun defisiénsia iha Timor-Leste, dadus ne’e mós hatudu katak kuaze 17.000 mak moris iha kondisaun ida vulnerável tebes entermu fizikamente no mentalmenta iha sosiedade nia leet.
Aleinde ne’e, komunidade defisiénsia mós hasoru estigma no diskriminasaun oioin iha sosiedade no enfrenta bareira oioin hodi asesu ba setór importante sira iha prosesu dezenvolvimentu nasionál.
Tanba, nia hateten, prespektiva polítika sira-nian ba ema ho defisiénsia nakonu de’it ho aproximasaun karitativa no la aproxima másimu bazeia ba direitu umanu.
La’ós ida-ne’e de’it, maibé iha asesibilidade fíziku iha fatin públiku sira sai satan boot ne’ebé impede makaas partisipasaun ema ho defisiénsia nian iha moris públiku inklui limitasaun ba oportunidade hodi asesu ba setór relevante sira seluk.
Ho nune’e, movimentu programa Loke Livru ka Open The Books hakarak hato’o ami-nia hanoin ba IX Govemu relasiona ho asuntu defisiénsia hodi rekomenda atu utiliza dokumentu Planu Asaun Nasional Defisiensia 2021-2030 hanesan baze ba dezeñu planu programa no orsamentu kada tinan.
Konkretiza komitmentu Estadu no Governu hodi implementa polítika hirak ne’ebé vigór ona iha Timor-Leste hanesan Planu Asaun Nasional Defisiensia, Polítika Nasionál Edukasaun Inkluzivu, Estratejia Nasionál ba Saúde Mentál, dekretu Governu ba asesibilidade, konvensaun ONU ba direitu ema ho defisiénsia no seluk tan liuhosi alokasaun rekursu hodi implementa.
“Husu atu halais prosesu estabelesimentu Konsellu Nasionál ba direitu Ema ho Defisiénsia ho nia natureza instituisaun indenpendente ne’ebé responsabiliza direta ba Parlamentu Nasionál. Atu halo konsultasaun ho organizasaun defisiénsia ba elaborasaun planu, programa no orsamentu kada tinan molok hetan aprovasaun, apresiasaun no promulgasaun,” nia hateten.
Ekipa Open the Books husu atu fiskaliza ba baze legál sira iha Timor-Leste hodi hatán ba rekejitu konvensaun ONU nian ba direitu ema ho defisiénsi.
Husu ba Ministériu Obra Públika no Ministéiru sira seluk atu garante kontrusaun foun hotu tenke asegura asesibilidade fiziku, nune’e ema ho defisiénsia bele asesu ho di’ak ba edifísu instituisaun públiku, estrada no dalan públiku sira seluk.
“Husu ba Parlamentu Nasionál atu kontinua monitoriza no fiskaliza atividade Governu nian ne’ebé iha relasaun ho asuntu defisiénsia liuliu implementasaun PAN defisiénsia no Konvensaun ONU ba direitu ema ho defisiénsia. No, asegura inkluzaun defisiénsia interagradu iha setór no programa Governu nia lina ministériu sira-ne’ebé ladauk hola parte iha Planu Asaun Nasionál Ema ho Defisiénsia. Ezemplu, Ministériu Interiór Sekretáriu Estadu Protesaun Sivil, Ministériu Agrikultura no Peska, Ministériu Finansa-Diresaun Jerál Estatístika, Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun no Ministériu no Sekretáriu Estadu sira seluk,” nia dehan.
ADTL ejize ba Ministériu Edukasaun atu servisu hamutuk ho organizasaun defisiénsia tilun ba dezenvolvimentu lian jestuál nasionál, no husu Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) liuhosi Sektretáriadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) presiza asegura eleisaun sira tuir mai hodi asesivel ba Ema ho Defisiensia sira liuliu ba letra brille ba eleissun suku, eleisaun Kámara Munisípiu, Eleisaun Parlamentár no Prezidensiál tuir mai.
Tanba ne’e, ADTL husu atu submete hikas lei eleisaun parlementár nian ba parlementu nasionál hodi garante asesibilidade ba ema ho defisiénsia nia direitu atu partisipa iha eleisaun sira tuir mai,
“Ami husu ba ita hotu atu sai protetór no promotór ba ema ho defisénsia iha ita-nia sosiedade, tanbá ema ho defisénsia barak mak sei moris iha kondisaun vulneravél nia-laran,” nia hateten.
Jornalista : Osória Marques
Editór : Cancio Ximenes

