iklan

DILI, HEADLINE

Autoridade komunitária laiha kompeténsia atu asina dokumentu fa’an rai

Autoridade komunitária laiha kompeténsia atu asina dokumentu fa’an rai

Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 10 outubru 2023 (TATOLI) – Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Tomás Cabral, hateten iha Lei n.u 9/2016, loron 08 jullu, bandu autoridade lokál sira asina dokumentu fa’an rai ne’ebé halo hosi komunidade.

Tuir Lei Suku nian, iha artigu 23 sobre kompeténsia xefe suku garante kumprimentu ba konstituisaun no lejizlasaun, husi parte órgaun suku sira-nian no labele halo hahalok ne’ebé sai ónus (fó todan) ka enkargu sira kona-ba bein móvel ka imóvel sira husi Estadu ka munisípiu.

“Lei númeru 9 bandu xefe suku sira labele asina dokumentu fa’an rai. Sira [xefe suku] dehan katak fa’an rai la afeta ba autoridade munisipál nein ba Governu sentrál, tanba ne’e mak Governu kria funsionamentu administrasaun suku para bolu atensaun ba autoridade komunitária ne’ebé laiha papél halo kompra no venda”, governante dehan iha Palásiu Governu.

Tuir ministru, fa’an no sosa rai ne’e akontese maibé laiha ema ida mak levanta no komunidade sira mós kontinua fó dokumentu ba xefe suku sira atu asina. Bainhira autoridade lokál ida mak asina karta kompra no venda no ema lori bá tribunál maka nia sei lakon mandatu.

“Tanba ne’e maka formasaun agora ne’e ami ho IDN [Institutu Defeza Nasionál] atu fó ba [xefe suku] sira mak responsabilidade no prioridade mandatu nian, nune’e kuandu sira halo sala karik sei lakon mandatu iha konsellu suku tanba konsellu suku mak Parlamentu iha suku”, hatete.

Formasaun ida ne’e importante tebes ba xefe suku sira atu hatene hodi tuir regra ne’ebé mak iha. “Se la’e buat ne’e la’ós sira-nian responsabilidade, sira asina hotu” katak.

Tuir artigu 89 kona-ba lakon mandatu, membru konsellu suku, xefe aldeia ka xefe suku bele lakon ninia mandatu se durante ezersísiu hosi sira-nia knaar ka tanba ida-ne’e, halo intervensaun iha prosedimentu, asaun ka kontratu ba direitu públiku ka privadu, iha-ne’ebé bele verifika impedimentu legál, atu hetan vantajen patrimoniál ba ninia aan rasik ka ba ema seluk.

Artigu ne’e mós dehan membru konsellu suku, xefe aldeia ka xefe suku bele lakon ninia mandatu se karik durante ezersísiu hosi sira-nia knaar ka tanba ida ne’e, sira halo intervensaun iha prosedimentu, asaun ka kontratu ba direitu públiku ka privadu ne’ebé, lahó autorizasaun hosi órgaun ka servisu Estadu nian ka hosi munisípiu, konforme kazu ida-idak, iha relasaun ho propriedade móvel ka imóvel hosi Estadu ka hosi munisípiu. .

Iha artigu 90 kona-ba efeitu hosi disolusaun no lakon mandatu hatete desizaun ikus nian atu hapara (disolve) Konsellu Suku ka hapara mandatu hosi kualkér membru sei determina hodi hala’o eleisaun foun hodi hili membru konsellu suku, xefe aldeia ka xefe suku foun.

Xefe Suku Bairru Pité, postu administrativu Dom Aleixo, munisípiu Dili, João Baptista Belo, salienta lei bandu xefe suku asina dokumentu fa’an rai, nune’e sira rekomenda no rekoñese de’it dokumentu entre parte rua husi fa’an ho sosa. “Ami laiha direitu no kompeténsia ba ida-ne’e. Dala ida tan atu klarifika ba públiku katak kompeténsia ba dokumentu rai nian ne’e Terras e Propriedade mak na’in ba asuntu ne’e no nia mak bele hola desizaun ba ida ne’e”, afirma iha sede suku Bairru Pité, ohin.

Nia hatutan tan katak xefe suku asina rekoñesimentu hodi haruka ba Terras e Propriedade hodi sira bele hetan sertifikadu ka dokumentu na’in ba rai.

“Durante iha ha’u-nia mandatu nunka asina buat ida dokumentu fa’an rai nian, maibé ha’u asina ona karta rekoñesimentu parte rua nian, tanba nu’udar xefe suku tenke halo kontrolu ba nia povu bainhira povu presiza ita. Ida ne’e mak ha’u halo iha suku Bairru Pité”, realsa.

Jornalista: Osória Marques

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!