iklan

INTERNASIONÁL, HEADLINE

AIS Forum, Xanana manifesta Timor-Leste vulnerável ba mudansa klimátika

AIS Forum, Xanana manifesta Timor-Leste vulnerável ba mudansa klimátika

Prezidente Repúblika Indonézia, Joko Widodo ‘Jokowi’ simu Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha ámbitu AIS Forum ba dahuluk, iha Sentru Konvensaun Nusa Dua Bali, Indonézia, kuarta (11/10/2023). Imajen/Mídia GPM

BALI, 11 outubru 2023 (TATOLI)–Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, kuarta ne’e ofisialmente hato’o diskursu iha Archipelagic and Island States Forum (AIS Forum) ka Fórum Nasaun Arkipelájiku no Illa, ba dahuluk, ne’ebé hala’o iha Sentru Konvensaun Nusa Dua Bali (BNDCC, sigla inglés), Indonézia.

Biban ne’e, Primeiru-Ministru, manifesta Timor-Leste vulnerável ba mudansa klimátika, tanba ne’e presiza haree kle’an asuntu ne’e.

“Ko’alia kona-ba tasi ida-ne’e liga ho ema, ida-ne’e fó identidade komún, dezafiu no ambisaun ne’ebé fahe ba malu. Fórum ida-ne’e promove kooperasaun no solidariedade, atu nune’e hamutuk ita bele alkansa dezenvolvimentu sustentável no konservasaun tasi nian. Hanesan Estadu illa ki’ik sira, Timor-Leste sei vulnerável ba mudansa klimátika no destruisaun ba ita-nia rikusoin boot liu, ita-nia ambiente tasi iha ninia diversidade hotu,” PM Xanana hateten liuhosi diskursu, iha Sentru Konvensaun Nusa Dua-Bali.

Tanba ne’e, Timor-Leste mosu iha Tribunál Internasionál Direitu Tasi iha Hamburg iha kazu istóriku opiniaun konsultivu kona-ba obrigasaun Estadu kona-ba mudansa klimátika no ambiente mariñu.

“Maski ita hotu la’ós mak responsável hanesan ba mudansa klimátika, maibé ita hotu sei sofre. No Estadu illa ki’ik barak mak sofre ona liu fali nasaun sira ne’ebé hamosu problema,” nia argumenta.

Notísia relevante : Horta toka asuntu mudansa klimátika iha ONU

Xefe Ezekutivu rekoñese, UNCLOS estabelese prinsípiu responsabilidade komún, maibé diferente kona-ba obrigasaun Estadu nian.

“Labele husik de’it Estadu sira ne’ebé iha dezenvolvimentu. Ita iha direitu soberanu atu dezenvolve, no ita iha obrigasaun atu proteje ita-nia ambiente. Hanesan Indonezia, atu finaliza ita-nia fronteira tasi nian importante ba Timor-Leste. Ita-nia konsiliasaun obrigatóriu ba dahuluk iha UNCLOS nia okos mak akontese ona ho Austrália,” Xanana akresenta.

Antigu Prezidente Repúblika ne’e adianta, Timor-Leste no Indonézia lokaliza iha Triangulu Koral, área ida-ne’ebé iha diversidade biolójika tasi ne’ebé a’as liu iha mundu. Indonézia harii ona parke nasionál furak barak, inklui Parke Nasional Komodu ne’ebé besik tebes Timor.

Iha Timor-Leste, Governu dezenvolve ekonomia azul, hanesan dalan seluk ba dezenvolvimentu. Timor-Leste harii hela Sentru Peskiza no Edukasaun Mariñu ida iha illa Ataúro no prepara hela atu deklara bee sira ne’ebé hale’u illa ne’e parke nasionál ida.

“Forum ida-ne’e hanesan oportunidade di’ak ida atu hatama ligasaun ba tasi-ibun no servisu hamutuk hodi alkansa dezenvolvimentu sustentável no konservasaun tasi-ibun. Biban ne’e ha’u-nia apresiasaun ba líder Indonézia sira tanba fasilita kolaborasaun entre Estadu Arkipelájiku no Illa sira kona-ba tema “Ba ita-nia Oseanu no ita-nia Futuru,” nia apresia.

Xanana Gusmão sente previléiju bele partisipa iha konferénsia nível a’as dahuluk. No agradese ba Prezidente Repúblika, Joko Widodo ‘Jokowi’ tanba bele konvida ona Timor-Leste, ne’ebé oferese ospitalidade di’ak no brilante tebes.

Biban hanesan, Prezidente Repúblika Indonézia (RI), Jokowi konvida partisipante fórum atu kontinua servisu hamutuk hasoru dezafiu globál sira.

Tuir Jakowi, illa hotu, hahú hosi illa boot ka ki’ik, ne’ebé dezenvolve ona no ne’ebé seidauk hotu nafatin hasoru dezafiu sira hanesan iha área kosteira sira no laloran tasi nian.

“Bainhira imi atu soe lixu iha iha rai maran, la signifika lixu ka foer sira ne’e bele muda ba fatin seluk. Maibé se ita soe foer iha tasi maka foer hirak ne’e bele namkari ba to’o iha rai maran sira iha fatin-fatin,” Jakowi hateten iha abertura AIS Forum iha Nusa Dua, Bali.

Tanba ne’e, kolaborasaun no no solidariedade entre nasaun arkipelájiku no illa sira mak esensiál tebes atu prodús pasu estratéjiku, konkretu no táktiku hodi rezolve problema sira sira hotu.

Ligadu ho ida-ne’e, Xefe Estadu RI ne’e hato’o buat importante tolu hanesan solidariedade, unidade, inkluzividade nu’udar prinsípiu ida atu kaer metin kooperasaun bilaterál entre nasaun sira hotu hodi hasoru dezafiu sira ne’ebé sei akontese iha tempu sira mai.

Delegasaun ne’ebé partisipa kompostu hosi prezidente na’in ida mak Prezidente Micronesia, Weslay Simina, Primeiru-Ministru na’in-haat hanesan Primeiru-Ministru Timor-Leste, Kay Rala Xanana Gusmão, Primeiru-Ministru Nieu, Dalton Emani Makamau Tegelagi, Primeiru-Ministru São Tomé Príncipe, Patrice Émery Trovoada, Primeiru-Ministru Tuvalu, Kausea Natano.

Nune’e mós, Vise Primeiru-Ministru na’in-rua hanesan Vise Primeiru-Ministru Fiji, Manoa Seru Nakausabaria Kamikamica, Vise Primeiru-Ministru Tonga, Samiu Kuita Vaipulu. Ministru na’in-ualu kompostu hosi Ministru Estadu Negósiu Estranjeiru Maldives, Ahmed Khaleel, Ministru Negósiu Estranjeiru no Komérsiu Illa Marshall, Jack J. Ading, Ministru Estadu Palau, Gustav N. Ataro, Ministru Eventu Nasionál no Asistente Primeiru-Ministru no Ministru Negósiu Estranjeiru, Papua Guinea, Justin Tkatchenko.

Ministru Dezingadu no Ministru Peska no Ekonomia Azúl Seychelles, Jean-Francois Gabriel Ferrari, Ministra Estadu Dezenvolvimentu Nasionál Singapura, Sim Ann, Ministru Negósiu Estadu Estranjeiru no Indústria Esternál Salomon Island, Jeremiah N. A. Manele, Ministru Estadu Negósiu Estranjeiru Sri Lanka, Tharaka Balasuirya, Vise Ministra Negósiu Estranjeiru Cabo Verde, Miryan Djamila Sena Vieira, Sekretáriu Jerál Ministériu Negósiu Estranjeiru Madagascar, Tahirimiakadaza Ratsimandao, Vise Sekretáriu Multilaterál Nova Zelándia, Victoria Hallum.

Reprezentante Rezidente UNDP iha Indonézia, Norimasa Shimomura, Diretór Jerál Melanesia Spearhead Group (MSG), Lenoard, Vise Sekretáriu Jerál Pasific Islands Forum (PIF), Esala Nayasi, Sekretáriu Jerál Asosiasaun Nasaun Membru Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla ingles), Kao Kim Hourn.

Indonézia sai uma-na’in ba Forum AIS, ne’ebé estabelese hosi nasaun 30, nasaun arkipelájiku 51 no organizasaun internasionál haat.

Primeiru-Ministru Xanana utiliza karreta ho marka Timor-Leste no bandeira RDTL. To’o iha fatin serimónia BNDCC, simu hosi parada militár no Prezidente Jokowi, hafoin ne’e lori ba fatin asina livru bainaka, ne’ebé prepara nanis ona.

Jornalista     : Antónia Gusmão

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!