DILI, 06 dezembru 2023 (TATOLI) –Institutu ba Estudu Dame, Konflitu no Sosiál husi Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (IEDKS-UNTL) halo peskiza iha zona fronteirisa iha munisípiu Bobonaro, Covalima no Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno no identifika katak komunidade iha fatin refere mak vulneravel ba risku iha setór edukasaun, saúde, seguransa pesoál, ambientál, ekonómiku, alimentár, komunitária no polítika durante pandemia covid-19.
Peskiza ne’e halo liuhusi kolaborasaun ho Organizasaun Internasionál ba Migrasaun (OIM) no Fundu Nasaun Unida ba Infánsia hodi avalia ba Vulnerabilidade no Resiliénsia iha Komunidade Fronteira Terrestre sira iha Timor-Leste liuhusi Aprosimasaun Seguransa Umana iha kontestu COVID-19.
Estudu ida ne’e halo tuir prinsípiu fundamentál lima husi aprosimasaun seguransa umana mak ema nu’udar sentru, kompriensivu, espesífiku ba kontéudu, orientada ba prevensaun no foku ba protesaun no empoderamentu. Avaliasaun ida ne’e realiza, entre jullu no agostu, hodi rekolla dadus primáriu sira kona-ba komponete xave ualu mak setór edukasaun, saúde no seluk tan.
Tuir investigasaun, feto no labarik feto sira mak partikularmente vulneravel liu tanba normalizasaun violénsia doméstika no violénsia bazeia ba jéneru kontra feto no labarik feto nomós falta asesu ba edukasaun, rekursu finanseiru no protesaun sosiál.
Rezultadu husi avaliasaun iha setór edukativu ne’e hatudu katak sei falta asesu ba edukasaun iha nivel hotu, risku ba labarik feto sira iha fronteira, tanba distánsia eskola dook husi família. Iha saúde, moras krónika no la’ós krónika hanesan tuberkuloze, respiratóriu no má nutrisaun barak liu iha área fronteira, maibé hetan asesu ba kuidadu saúde lahanesan, iha obstákulu ba inan isin-rua sira asesu bá servisu saúde reprodutiva no lori pasiente bá postu saúde uza motór duké ambulánsia, uza ai-moruk tradisionál no tratamentu médiku hodi kura.
Iha seguransa pesoál, violénsia doméstika, kaben sedu no isin-rua hanesan kazu komún, maibé ladún hetan atensaun. Dimesaun jéneru hatudu normalizasaun violénsia doméstika hanesan asuntu privadu no la’ós krime públiku. Komunidade fronteira sira falta apoiu servisu ba feto no labarik feto sira hanesan apoiu legál no protesaun ka uma mahon.
Peskiza ne’e mós demonstra katak, ba seguransa ambientál, komunidade iha fronteira barak liu mak depende ba agrikultura subsisténsia ne’ebé sujeitu ba mudansa klimátika ne’ebé fó impaktu signifikativu ba moris. El Niño no prátika tesi ai no sunu-rai mak kauza deflorestasaun, desertifikasaun no falta bee no rai-halai. Iha setór ekonómiku, komunidade sira asesu limitadu bá merkadu no empregu. Ba seguransa ai-han nian, asesu ba hahán no disponibilidade ba ai-han sei limitadu tanba klima no moras sira ne’ebé ataka ai-han ne’ebé kuda. Feto no labarik feto sira hetan má nutrisaun tanba hamenus kualidade no kuantidade hahán.
Kestaun iha seguransa komunitária, konflitu mosu iha komunidade tanba disputa kona-ba bee, rai no animál haki’ak. Iha setór polítiku, komunidade nia asesu ba servisu legál no regulamentu seguransa ne’ebé fraku, limita komunidade sira atu ezerse direitu polítiku no sivíl no sujeita ba risku abuzu podér no violénsia. Feto no labarik feto sira hetan iha risku ba esplorasaun, abuzu seksuál no tráfiku umanu aumenta bainhira podér sentralizadu iha polísia no militár nia liman iha fronteira sein kontrolu no balansu ne’ebé forte.
Relasiona ho avaliasaun hirak ne’e, liuhusi peskiza hamosu rekomendasaun ba setór edukasaun mak aumenta númeru eskola, ekipamentu ba ensinu no rekursu umanu no seluk tan. Iha saúde, aumenta pesoál médiku, klínika no postu saúde, nomós klínika móvel iha suku no aldeia. Iha seguransa pesoál, realiza edukasaun sívika hodi hasa’e konxiénsia públika sobre direitu umanu, apoia polísia fronteira no fornesedór servisu atu koopera ho komunidade hodi dezenvolve polítika ida ne’ebé reflete ba realidade.
Sujestaun iha área seguransa ambientál, halo investimentu iha peskiza bazeia ba evidénsia no polítika kona-ba mudansa klimátika no protesaun ambientál no seluk tan. Iha setór ekonómiku, halo avaliasaun ba kriminalizasaun no bandu komérsiu fronteirisu ba Governu atu buka dalan fasilita sasán sira no produtu ne’ebé presiza iha merkadu fronteira sira.
Rekomendasaun ba seguransa ai-han mak apoia agrikultór subsistésnia sira ho empréstimu ki’ik, apoia teknolojia ba produsaun hahán no kultivu no seluk tan. Ba seguransa komunitária, asiste komunidade fronteira sira-nian reziliénsia liuhusi rezolusaun ba disputa informál no formál hodi responde ba konflitu sobre rai, rekursu naturál no propriedade. Dezenvolve formasaun tuir nesesidade komunidade nian iha kontestu asuntu privadu kontra krime públiku.
Rekomendasaun ikus iha setór polítiku mak hadi’a komunidade nia asesu ba serbisu justisa hodi envolve, liuliu iha asuntu seguransa ‘fronteira’ nian, hanesan asegura direitu no asesu ba servisu esensiál sira husi inan no aman. Reforsa Estadu direitu no polítika sobre ‘seguransa umana’ no nia implementasaun no seluk tan.
Reitór UNTL, João Soares Martins, informa katak rezultadu peskiza ida ne’e foin maka prelimináriu tanba relatóriu kompletu ekipa peskizadór sira sei prepara no halo filafali aprezentasaun iha tempu tuirmai, maibé intensaun husi peskiza ne’ebé IEDKS-UNTL halo ne’e atu sai referénsia ida ba Governu, parseiru dezenvolvimentu, sosiedade sivíl sira no komunidade atu hatene hodi bele serbisu hamutuk no buka solusaun ba problema ne’ebé akontese iha área ualu ne’ebé sai xave ba dezenvolvimentu nasaun ida ne’e nian.
Atividade ida ne’e fó ideia kona-ba problema sira, liuliu saida maka komunidade sira preokupa atu iha solusaun ba komunidade sira iha fronteira relasiona ho komponete xave husi seguransa umana ba komunidade. Husi rezultadu peskiza sira ne’e maka oinsá atu identifika nesesidade atu aumenta dimensaun foun ka pilár ida ba avaliasaun ne’e maka edukasaun.
Peskizadór UNTL, Bernardo Leto, haktuir katak avaliasaun ne’ebé maka halo konsege rekolla dadus primáriu sira kona-ba komponente xave husi seguransa umana no halo mós mapeamentu kona-ba fornesedór servisu no parte interesada sira.
Ekipa halo vizita ba sítiu sira no halo observasaun mak sai nu’udar dalan bá halo kolesaun dadus iha suku 21 iha fronteira iha Bobonaro, Covalima no Oé-Cusse, ne’ebé hetan partispasaun husi ema kuaze 300 iha tempu hanesan identifika mós parte interasada hamutuk 75 no fornesedór servisu hamutuk 65.
Tuir sensu 2022, Timor-Leste nia totál populasaun millaun 1,3. Área fronteira kobre kuaze 25 km iha parte norte husi Batugadé, súl husi Salele no oeste mak Oé-Cusse. Ema besik 73.738 ka 5,5% mak hela iha suku 21 iha área fronteira iha munisípiu tolu ne’e.
Jornalista: Tomé Amado
Editora: Maria Auxiliadora




