Top

Timor-Leste iha poténsia introdús enerjia renovável, UNTL rekomenda reabilita planta hídrika

Vise-dekanu FECT no Peskizadór, Domingos de Sousa Freitas. Imajen/Media UNTL

DILI, 30 janeiru 2024 (TATOLI) -Estabelesimentu ensinu públiku, Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) liuhusi Fakuldade Enjeñária, Siénsia no Teknolojia (FECT, sigla portugés) hala’o estudu sientífiku iha munisípiu Ainaro, Baucau no Viqueque, hodi identifika fonte enerjia hídrika iha Timor-Leste.

“Iha lokál ne’ebé peskizadór sira rekolla dadus no analiza deskobre katak Timor-Leste iha poténsia bo’ot hodi introdús tipu fontes enerjia renovaveis oioin hanesan fontes enerjia solar, anin, jeothermal, biomasa, ondas, no hídrika,” Vise-Dekanu ba Asuntu Kooperasaun no Peskiza, Domingos de Sousa Freitas hateten, iha Kampus FECT Hera, Díli, tuir komunikadu UNTL ba Tatoli, ohin.

“Partikularmente fontes enerjia hidrika iha poténsia liu kompara ho enerjia sira seluk ho kapasidade 352MW, infelizmente implementa ona maibé dadaun planta hidrika hirak ne’e abandonadu,” Akadémiku UNTL ne’e enfáze.

Peskizadór ne’e mós akresenta katak bazeia ba dadus ne’ebé hetan rezulta rekomendasaun sientífiku sira ba parte governu atu reabilita planta hidrika sira ne’ebé identifikadu paradu bele funsiona hikas hodi prodús enerjia sustentável.

Presiza halo tan estudu avaliasaun no dezenvolve fontes enerjia hidrika husi rekursu mota sira liuliu konstrui barajen hodi prezerva udan-been ba utilizasaun multi-funsaun hanesan bee-moos, irrigasaun no enerjia hidrika.

“Hafoin hala’o tiha estudu kampu ida-ne’e planu estudu ba futuru presiza: (1) halo avaliasaun ba poténsia basia-mota iha Seiçal utiliza software simulasaun numerical weather model, (2) Halo avaliasaun ba kuantidade bee-mota iha basia-mota Seiçal, (3) halo avaliasaun ba planta turbina hidrika uzu ba enerjia eletrisidade iha Timor-Leste”, nia rekomenda.

Entretantu, tuir peskizadór UNTL ne’e katak peskiza ne’e hala’o ho objetivu tolu.

“Peskiza ne’e ita hala’o ho objetivu (1) atu identifika fontes enerjia hidrika iha Timor-Leste, investimentu ne’ebé introdús husi IV Governu liuhusi Sekretáriu Estadu Politika Enerjétika no laiha kontinuasaun, (2) identifika lakuna ne’ebé implika ba projetu enerjia hibrika iha Timor-Leste ne’ebé paradu, (3) dekobre rekomendasaun ne’ebé sientífiku hodi hato’o ba Governu”, nia dehan.

Profesór ne’e hatutan, peskiza refere aplika métodu estudu kazu íha área ne’ebé sai alvu hanesan, Ainaro, Suku Hato-Builico, Viqueque, Suku Loihuno, Baucau, Suku Gariwai, Suku Seiçal. Iha 2023 ho duransaun fulan tolu liuhusi observasaun, dokumentasaun no entrevista ho autoridade lokál inklui komunidade iha lokál.

Responsavel peskiza ne’e mós rekoñese katak, enfrenta mós dezafiu iha prosesu foti dadus iha terrenu hanesan infraestrutura liuliu asesu ba estrada ne’ebé aat asesu ba dadus. Maibé esforsu hodi hetan rezultadu ne’ebé bele kontribui ba dezenvolvimentu enerjia alternativa fontes hidrika iha Timor-Leste.

Peskiza refere envolve husi dosente sira iha Departamentu lima fakuldade nian no hetan apoiu husi JICA ho UNTL. Enkuantu rezultadu peskiza nian publika ona iha Timorese Academic Journal of Science and Technology (TAJST) volume 6, no Timor-Leste Studies Association (TLA).

 

Tatoli

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!