OÉ-CUSSE, 01 fevereiru 2024 (TATOLI) – Abitante sira hamutuk uma-kain 70-resin iha Naktuka, Suku-Bene-Ufe, Sub-Rejiaun Nítibe, Rejiaun Administrativa Espsiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), konkorda hodi fó fiar ba Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hodi kontinua luta ba finalizasaun fronteira terrestre iha Naktuka.
“Ha’u-nia hanoin mak ida-ne’e maka foin loos, tanba durante ne’e ami konfunde ho pontu sira-ne’e, maibé ohin maun Roberto esplika ona katak, ne’e la’ós estaka maibé ne’e pontu koordenasaun, entaun ami konkorda, importante natar sira-ne’e ita-nian, tanba sorin ne’ebá ami hatene hela,” Domingos Falo, nu’udar abitante Naktuka, ko’alia iha ámbitu diálogu ho Primeiru Ministru iha suku Bene-Ufe, kinta ne’e.
Notísia relevante:Xanana to’o ona iha Naktuka
Iha fatin hanesan, lia-na’in Naktuka, Naef-Amuf, sente kontente tanba sinál ne’ebé tau iha natar sira iha Naktuka la’ós estaka ka pontu finál.
“Ami bele servisu ami-nia natar sira tanba agora tempu atu halai natar, durante ne’e ami triste tanba pontu sira tau ona ne’e iha loos natar laran, maibé foin komprende katak ne’e la’ós markasaun,” nia orgullu.
Nune’e, nia reprezenta komunidade Naktuka hamutuk uma-kain 70-resin agradese ba Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hamutuk ho Ekipa Gabinete Delimitasaun Fronteira Marítima no Terrestre, tanba konsege mai to’o Naktuka halo esplikasaun kle’an detalla kona-bá polémika Naktuka.
Angelina Tolan, espera Primeiru Ministru bele rezolve disputa liña fronteira entre Timor-Leste ho Indonézia, liuliu Oépoli ho Naktuka, tanba durante ne’e sira hetan ameasa hosi militár Indonézia.
“Ohin ami rona Primeiru-Ministru ko’alia atu rezolve fronteira Naktuka,” nia espera.
Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, esplika foin lalais la asina akordu iha Jakarta tanba la envolve Fatuk-Sinai no la temi atu komunidade bele la’o ba mai.
“Tán ne’e ha’u agradese tebes ba imi-nia konfiansa, kuandu imi konkorda, ha’u sei buka nafatin ko’alia, kuandu Jokowi mai vizita Timor-Leste nu’udar despedida, ha’u sei dehan ita ba asina iha Oé-Cusse de’it,” Xanana orgullu.
Xefe Negosiadór Prinsipál informa ba populasaun Naktuka, katak bainhira asina akordu iha Oé-Cusse, Naktuka no Oben, Haumen-Ana nia ema sei bá, “tanba ida-ne’e atu responde imi-nia hatene no hakarak.”
Xanana fó hanoin katak, komunidade kuandu iha kintal boot maibé kolega ida iha sorin hela iha kintál ki’ik ida, nia mai husu atu servisu iha ita-nia kintál ne’e bele, bainhra servisu kuda batar, fehuk ne’e ninian, maibé rai ita-nian.
“Asaun ne’e prátika ona iha komunidade fronteira Oben, tanba ita-nia ema dehan ne’e ami-nia rai, maibé ema sira iha sorin, dehan imi-nia rai maibé ami bele ba servisu, ezemplu ida-ne’e maka sira-nia problema rezolvidu 100% ona,” Eis Prezidente Repúblika hateten.
Notísia relevante:Xanana seidauk foti desizaun kona-ba Naktuka
Observasaun jornalista Tatoli iha terrenu nota katak, diálogu dahuluk entre PM Xanana ho komunidade Naktuka ladún hetan solusaun, maibé diálogu daruak ho abitante lokál Naktuka iha kompleks BPU (área Citrana-Naktuka) nian la’o ho amigável. Fatin ne’e ladook hosi fatin diálogu dahuluk.
Nune’e konkorda malu entre komunidade ho Primeiru Ministru, komunidade sira hosi Naktuka, basa lima hodi hú Primeiru Ministru no kontente hamutuk liuhosi basa-liman ho hamnasa.
Estaka la’ós desizaun finál
Xefe Ekipa Téknika bá Negosiasaun Fronteira Terrestre hosi Gabinete Fronteira Marítima, Roberto Soares, hateten, pontu hirak-ne’ebé monta iha fronteira Naktuka, ho objetivu ajuda ekipa delimitasaun fronteira terrestre nia servisu atu dada liña ba faze negosiasaun bá finalizasaun nian.
“Ne’e la’ós estaka, ida-ne’e ita bolu dehan ciliar, nune’e depois ita liga satelite, ita-labele monta iha ema-nian rai,” Roberto Soares, esplika ba komunidade Naktuka, iha suku Bene-Ufe.
“Ne’e la’ós markasaun ka estaka maibé ne’e hanesan pontu sira depois ita utiliza hanesan baze hodi ita komesa haree oinsá, deteta ita-nia buat hotu iha Naktuka, liga ba uma, to’os no natar, atu nune’e ita bele hatene katak, pontu sira-ne’e, to’os sira-iha ne’ebá, natar iha-ne’e, uma iha-ne’ebá,” nia esplika.
Hodi nune’e iha prosesu negosiasaun Timor-Leste bele defende katak, karik Indonézia atu halai liu ida-ne’e.
“Ita dehan la’e, ami nian to’o iha-ne’e.”
“Ne’e la’ós markasaun finál, ne’e pontu koordenasaun atubele ajuda ami atu negosia ba finalizasaun fronteira, tanba markasaun uluk Belanda ho Portugál tau ona ne’e, agora lakon ona,” nia informa.
Entretantu, pontu ne’ebé antes ne’e ekipa delimitasaun fronteira monta ona iha fronteira Naktuka hamutuk 79, hahú hosi Bokos to’o tasi-ibun parte Naktuka nian.
Roberto Soares, argumenta, ne’e atu proteje populasaun sira-ne’ebé hela iha Naktuka inklui to’os, natár, ne’e duni atu presiza tau sinál-sinál ne’ebé hatudu katak, ema, to’os no natár iha Naktuka, tan ne’e, komunidade sira kontinua hala’o servisu.
“Ohin liuhosi reuniaun ida-ne’e ami esplika oinsa ita identifika kona-bá diferénsa ne’ebé iha, primeiru haree hosi tratadu interpreta ba solusaun rai Naktuka, tanba área Citrana Naktuka ne’e nia pontu inísiu hodi termina iha liña ikusliu ne’e maka hosi Bokos.”
Nia hatutan, iha fatin Bokos maka haree hodi dada liña ba to’o iha fronteira ikus nian iha parte tasi-ibun, hosi ne’e hamosu interpretasaun téknika legál ba instrumentu rua, Timor-Leste defende bazea tratadu 1904.
Iha tratadu ne’e hateten, mota ne’ebé la’o ho nia terminasaun ba iha mota-tuan, ida-ne’e maka durante ne’e Timor Leste defende.
Hosi parte Indonézia bazea hosi mota ne’ebé la’o hosi Bokosba termina iha mota Noel-Besi, tanba interpretasaun rua ne’e maka área Naktuka ne’e konsideradu área naun-rezolvidu sai senketa.
Roberto Soares subliña, liuhosi diskusaun ne’ebé naruk, nível polítiku, nível tékniku, ikus mai iha intendimentu atu buka solusaun ida, bele fó benefísiu ba populasaun sira ne’ebé hela iha Naktuka ne’e.
“Entaun liuhosi ne’e maka tékniku sira mai halo peskiza konjunta ida, entre Timor-Leste ho Indonézia halo liuhosi mota, natar no to’os no mós uza droom atu identifika loloos potensialidade Naktuka nian.”
Xefe Ekipa Téknika bá Negosiasaun Fronteira Terrestre hosi Gabinete Fronteira Marítima ne’e fó-sai katak, to’o agora seidauk to’o faze finál, tanba sei iha hela prosesu negosiasaun, hanesan foin lalais Primeiru Ministru, vizita ofisiál ba iha Jakarta, la konsege asina tratadu ne’e, tanba iha kestaun fundamentál, ligasaun ba eransa no direitu populasaun sira hela iha Naktuka seidauk iha responde nune’e kansela asinatura ne’e.
Notísia relevante: Xanana to’o ona iha Naktuka
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Evaristo Soares Martins