iklan

NASIONÁL, SAÚDE

MS distribui Abate-Malathion ba servisu saúde munisipál

MS distribui Abate-Malathion ba servisu saúde munisipál

Ai-moruk Abate-Malathion. Imajen/Espesiál.

DILI, 21 marsu 2024 (TATOLI)–Diretora Nasionál Edukasaun no Promosaun iha Ministériu Saúde (MS), Emilia de Jesus Mendonça, hateten MS distribui ona abate hamutuk 2.500kg koresponde kaixa 100 no 2.200L Malathion ba servisu saúde munisipiu sira atu kombate dengue.

“Ita iha Abate no Malathion sufisiente hodi ita hatan dengue. Ita halo distribuisaun ba territoriu tomak hodi sira distribui ba familia sira hodi prevene susuk dengue tolun no halo fomigasaun kuandu presiza,” Diretora Nasionál Edukasaun no Promosaun iha Ministériu Saúde (MS), Emilia de Jesus Mendonça, hateten ba Agência Tatoli, iha Caicoli, kinta ne’e.

Diretora ne’e garante katak dadun ne’e distribuisaun abate la’o hela no fomigasaun la’o hela ba área sira-ne’ebé hetan risku ba moras dengue ka iha kazu dengue.

Nia hateten, iha suku ida-ne’ebé iha pasiente liu ema sanulu (1), MS tenke foti desizaun hodi halo fomigasaun jerál ba iha suku referidu, tanba limpeza dahuluk no fomigasaun tuir atu hamate susuk tolun no susuk adultu.

Nia sujere ba komunidade tenke halo limpeza, simu abate tau iha bee no ikus mak fomigasaun, bainhira iha susuk dengue barak no afeta ba saúde ema-nian.

“Komunidade, estudante no ema ida-idak tenke konsiente katak limpeza ne’e importante. Dengue perigu tebetebes, tanba halakon ema-nia vida,” nia sujere.

MS fahe Abate ba autoridade lokál, servisu hamutuk ho relijiaun hotu iha Timor, eskola no liuhosi kanál Rádiu, Televizaun, Jornál no Online fahe informasaun kona-ba prevensaun dengue.

“Ami hakarak eduka komunidade katak limpeza ne’e mai hosi ita-nia-aan rasik, soe lixu iha lixeiru, fase tanke bee nian, fakar bee-moos iha semana ida dala ida, atu labele fó impaktu ba saúde públika,” nia hateten.

Tuir IX Governu Konstituisaun sei investe makaas iha edukasaun no promosaun iha eskola sira kona-ba prevensaun dengue.

Munispiu sira-ne’ebé iha risku barak ba susuk dengue mak hanesan Ainaro, Bobonaro, Dili, Ermera, Manatuto no sira seluk, maibé Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno no Covalima kontinua iha kazu zero.

MS rejista kazu dengue hamutuk 590 hahú hosi janeiru no rejista mós kazu Chikungunya 193 no Zika ida.

Jornalista : Jesuína Xavier

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!