UNICEF: Redusaun má nutrisaun iha Timor-Leste la’o neineik tanba kauza husi fatór oioin

DILI, 27 agostu 2026 (TATOLI) – Fundu Nasaun Unida ba Labarik (UNICEF) avalia katak redusaun má nutrisaun infantíl iha Timor-Leste kontinua neineik, tanba kestaun ne’e la’ós liga de’it ho ai-han ne’ebé labarik sira konsumu, maibé mós influensia husi fatór oioin, hahú husi agrikultura, disponibilidade ai-han, bee, no merkadu, to’o ba kondisaun ekonómika família nian.
Reprezentante UNICEF iha Timor-Leste, Patrizia DiGiovanni, afirma katak má nutrisaun nu’udar dezafiu boot ida ne’ebé ezije envolvimentu husi setór oioin no labele sai kestaun ida ne’ebé hatudu liman de’it.
Patrizia halo deklarasaun ida-ne’e hodi hatán ba pergunta sira kona-ba dadus husi Levantamentu Demográfiku no Saúde (DHS), ne’ebé hatudu katak taxa stunting ka raes badak tun de’it besik persentajen pontu ida, husi taxa 47% entre períodu tinan 15 nia-laran.
Tuir nia, esforsu sira atu komprende má nutrisaun tenke hahú ho ezaminasaun komunidade iha asesu ba ai-han ne’ebé di’ak no nutritivu.
Kestaun ne’e la’ós de’it envolve agrikultura no bee, maibé mós merkadu, setór privadu, no polítika Governu nian kona-ba ai-han, suplementu nutrisionál, agrikultura, no na’in ba rai.
“Bainhira ita ko’alia kona-ba má nutrisaun, dalabarak ita hanoin kona-ba labarik sira no ai-han ne’ebé sira simu. Maibé, ita presiza haree liután bá kotuk, ita tenke konsidera kauza husi problema ne’e”, Patrizia dehan.
Nia fiar katak kompleksidade ida-ne’e maka razaun ida tansá dadus kona-ba má nutrisaun seidauk hatudu mudansa signifikativu sira. Nia mós nota katak iha tinan hirak ikus ne’e, esforsu sira foka beibeik ba harii sistema sira ne’ebé iha kapasidade atu rezolve kestaun nutrisionál sira iha tempu naruk.
Maibé, harii sistema de’it la to’o atu ajuda labarik sira ne’ebé daudaun iha tinan tolu ka haat sofre ona problema nutrisaun. Tanba ne’e, intervensaun direta sira ba labarik sira tenke kontinua hamutuk ho esforsu sira harii sistema nian hodi proteje jerasaun sira iha futuru.
“Harii sistema sei ajuda ita iha futuru. Sei salva labarik sira iha futuru. Maibe, harii sistema la’os nesesariamente ajuda labarik sira ne’ebe oras ne’e tinan tolu ou tinan haat”, nia hatete.
UNICEF mós avalia katak atu rezolve subnutrisaun presiza diskusaun kle’an liu kona-ba desperdísiu no stunting, inklui asegura sistema agríkola ne’ebé metin, suplementasaun ai-han, asesu ba ai-han nutritivu, no envolvimentu setór privadu.
Patrizia observa katak ai-han barak iha merkadu la garante automatikamente, katak nesesidade nutrisionál sira sei hetan se opsaun sira ne’ebé disponivel domina husi ai-han sira ne’ebé la saudavel. Ida-ne’e kompleksu liu duké UNICEF simplesmente tama iha komunidade sira, fó formasaun ba traballadór saúde sira, no fornese foos ba labarik sira.
Diretór-Ezekutivu Konsellu Nasionál Seguransa no Soberania Ai-han no Nutrisaun Timor-Leste (KONSSANTIL), Comar Mendonça, afirma katak nia ajénsia kontinua halo koordenasaun ho Ministériu Saúde no ministériu relevante sira seluk atu garante disponibilidade ai-han ne’ebé sustentavel ba populasaun.
“Produsaun ai-han rai-laran to’o agora seidauk bele atende nesesidade totál populasaun nian. Situasaun ida-ne’e halo koordenasaun ho ministériu no instituisaun sira ne’ebé kaer importasaun no stock ai-han esensiál atu garante disponibilidade ai-han ba públiku”, nia dehan.
Tuir Comar, esforsu atu redus má nutrisaun tenke foka mós ba labarik ho idade fulan neen to’o fulan 23. Hafoin períodu fulan neen husi fó susu-been inan eskluzivu, inan-aman sira presiza fornese ai-han komplementár ne’ebé adekuadu no nutritivu ne’ebé mai husi produtu lokál bainhira de’it posivel, ligasaun metin entre setór agríkola no hatán ba nesesidade nutrisionál populasaun nian.
“Nutrisaun nia abut iha agrikultura. Se agrikultura la prodús ai-han ho sustentavel, ita labele garante susesu husi esforsu sira hodi kombate má nutrisaun”, nia afirma.
Comar hatutan katak taxa diminuisaun m ánutrisaun ne’ebé neineik hetan mós influensia husi nivel koñesimentu públiku no partisipasaun iha atividade no programa edukasionál sira kona-ba saúde no fornesimentu ai-han nutritivu.
Aleinde ne’e, nivel rendimentu família nian ne’ebé ladún ótimu mós kontribui ba redusaun neineik iha taxa má nutrisaun nian.
Maski ho dezafiu hirak ne’e, nia nota katak Governu kontinua implementa medida oioin hodi hamenus no rezolve má nutrisaun iha Timor-Leste.
Notísia relevante: Programa CHANCE-TL benefisia labarik 7.639 iha Baukau no Vikeke hodi hametin nutrisaun komunidade
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora

