iklan

EKONOMIA, BOBONARU, MUNISÍPIU

Autoridade Bobonaro propoin millaun $7-resin ba OJE 2025

Autoridade Bobonaro propoin millaun $7-resin ba OJE 2025

Tabela projetu Orsamentu OJE 2025 hosi Munisipiu Bobonaro ba PDIM..

BOBONARO,22 abríl 2024 (TATOLI)-Konsellu Koordenasaun Munisipál Bobonaro, segunda ne’e, aprova ona planu orsamentu jerál Estadu tinan 2025 ho valór $ 7, 955,500.00 hodi propoin ba OJE tinan oin nian, nune’e hodi ezekuta ba projetu hosi Programa Integradu Munisipál (PDIM) no Planu Imvestimentu Munisipál hamutuk 35.

Proposta orsamentu  jerál Estadu 2025 ne’e, aprova liuhosi reuniaun Konsellu Koordenasaun Munisipál ho votu maioria hosi totál partisipante ema hamutuk 40-resin.

Prezidente Autóridade Munisipál Bobonaro, Alexandre Pires, hateten proposta OJE tinan oin ne’e sei submete ba Ministériu Administrasaun Estatál iha loron 19 to’o 23 fulan-abríl 2024.

“Ohin hotu-hotu mai priense rekezitus katak laiha projetu ne’ebé la aprova maiória aprova hotu, PDIM ho PIM nia mós aprova hotu ba 2025 nia, ida ne’e sei ba KROP no Parlamentu mak bele deside, balun sei bele lakon no balun mós bele aumenta tan,””Nia infirma ba Jornalista sira iha Edifísiu Autóridade Munisipál Bobonaro.

Notísia Relevante:Autoridade Bobonaro prepara planu asaun anuál 2025

Hosi proposta OJE 2025, ne’ebé maka sira elabora no aprova ohin, sei foku liu ba iha aréa infrastrutura bázika iha agrikultura, edukasaun, saúde, saniamentu báziku no seluk tan iha postu administrativu, Atabae, Balibo, Bobonaro, Cailaco, Maliana  no Lolotoe.

“Ita proposta ohin halo aprovasaun ne’e mai husi baze antes atu halo proposta baze legál ba ami maka ami haree ba rezultadu fiskalizasaun husi post estatístika ne’ebé hatudu mapamentu kuaze iha postu hirak nia laran mean hotu, saúde, agrikultura, edukasaun, saneamentu, ida ne’e mak sai baze legál atu nune’e osan ne’e aprova ba duni ninia tarjetu no responde duni problema ne’e bazeia ba dadus estatístika ne’e,” Alexandre Pires, esplika.

Totál  OJE 2025 ne’ebe maka Autoridade Bobonaro propoin $ 7, 955,500.00 sei ezekuta  ba projetu kanalizasaun bee moos, sistema bomba eletríka iha aldeia Aidabaleten foho, suku Aidabaleten ho nia kustu estimasaun $200,000.00, konstrusaun eskola filiál Beamaos, suku Colimau ho kustu estimasaun $120,000.00, konstrusaun eskola sala 6 iha aldeia Samutaben, suku Manapa-Cailaco ho kustu estimasaun $180,000.00.

Reablitasaun edifísiu no aumenta sala ida iha Diresaun Nasionál Transporte Terreste (DNTT) munisípiu Bobonaro ho kustu estimasaun $150,000.00, kanalizasaun bee moos sistema bomba eletríka iha aldeia Ai-Asa, suku Leohitu ho kustu estimasaun $150,000.00, konstrusaun edifísiu Servisu Munisipál Obra Públika ho kustu estimasaun $250,000.00, Reablitasaun rezidénsia pesoál saúde iha suku Bobonaro ho kustu estimasaun $140,000.00, konstrusaun eskola Poelau, suku Maleubu ho kustu $250,000.00.

Konstrusaun terminál tránzitu Mota-Ain Batugade, kustu estimasaun $280,000.00, konstrusaun postu Saúde no rezidénsia doutór iha Purugua, suku Ilat-laun ho kustu estimasaun $220,000.00, konstrusaun edifísiu no moru haleu Servisu Munisipál Edukasaun Bobonaro ho kustu $250,000.00, reablitasaun bee moos gravitasaun iha aldeia Silagolo, Dilai, Anon suku Lupál no Guda Lolotoe ho kustu estimativu $220,000.00, reablitasaun EBF Gelokaer, suku Ritabou ho kustu $100,000.00, kontinuasaun reablitasaun estrada Mazop-Holsa Tas ho valór  $200,000.00.

Konstrusaun varajén satan mota Kla Ola suku Purugua ho kustu $300,000.00, konstrusaun gabiaun hodi proteze uma komunidade iha suku Lebos ho kustu estimasaun $250,000, kontinuasaun konstrusaun merkadu Mau-Mali ho kustu estimasaun $300,000.00, reablitasaun estrada, Delere no valeta husi Surik-Mas ba Mehen ho kustu estimasaun $495,000.00,

Konstrusaun irrigasaun iha Genu-Matan suku Ritabou ho kustu estimasaun $260,000.00, konstrusaun moru haleu edifísiu no fatin seguransa STAE ho kustu $210,000.00, konstrusaun varajén satan mota Hatudiar suku Hatáz ho kustu $455,000.00, reablitasaun estrada iha aldeia Bilicou, suku Holsa ho kustu $280,000.00.

Reablitasaun sistema kanalizasaun bee matan Bol Thama no Laho iha suku Saburai ho kustu estimasaun $180,000.00, reablitasaun estrada bee manas Marobo no Uma $495,000.00, kanalizasaun bee moos sistema bomba eletríka iha aldeia Atubuti,Tuturema, Aititu,suku Raiheu no Atudara Cailaco ho kustu $175,000.00, konstrusaun fatin turizmu masin suku Batugade ho kustu estimasaun $135,000.00.

Konstrusaun varajen satan mota ba EBF Malehaan suku Raerobo ho kustu estimasaun $115,000.00, reablitasaun kanalizasaun bee moos iha aldeia Oceli suku Guda ho kustu estimasaun $100,000.00, reablitasaun estrada, valeta iha Raifun foho ho kustu estimasaun $250,000.00, konstrusaun bee moos sistema bomba eletríka iha suku Atuaben, Ilat-laun no Soilesu ho kustu estimasaun $200,000.00.

Konstrusaun salaun multi-funsaun suku Opa ho kustu estimasaun $130,000.00, konstrusaun estrada suku Soilesu ba aldeia Aiaras ho kustu estimasaun $250,000.00, konstrusaun irrigasaun Tualari no Ulputu suku Goulolo ho kustu istimasaun $450,000.00 no ikus liu Konstrusaun Uma maternidade suku Ritabou ho totál kustu estimasaun $120,000.00.

Notísia Relevante: Foos karun no konsume tomate importasaun, PAM Bobonaro prioriza setór agrikultura iha 2025

Jornalista: Sergio da Cruz

Editór: Agapito dos Santos

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!