FRETILIN husu Governu solusiona membru GAM-GAR envolve iha violénsia

DILI, 11 juñu 2024 (TATOLI)—Deputada husi bankada FRETILIN, Nurima Riberio Alkatiri, preokupa joven timoroan balun nia envolvimentu iha violénsia aumenta ba beibeik no dalabarak liga ho organizasaun Arte Marsiál (GAM) no Grupu Arte Rituál (GAR).
“Hanesan saida mak akontese iha Portugál, reajen ne’ebé ita-nia Prezidente halo mak husu deportasaun no Primeiru-Ministru nian mak haruka taka arte marsiál no rituál. Akontesimentu joven sira oho-malu la’ós foin primeira-ves, maibé dala barak ona hanesan iha Englaterra, Indonézia no Portugál rasik, maibé ita lakohi atu aprende ho akontesimentu sira-ne’e. Ita lakohi atu husu, tanbasá no oinsá joven sira-ne’e ba to’o iha Portugál. Sira ba buka saida. Tanbasá mak sira envolve iha arte marsiál no rituál. Tanbasá joven sira-ne’e seidauk iha kapasidade naton atu halo desizaun ida di’ak ba nian-aan rasik,” nia hato’o liuhusi deklarasaun polítika iha reuniaun plenária Parlamentu, tersa ne’e.
Akontesimentu sira-ne’e bele ajuda timoroan sira horu reflete hanesan Estadu no partikularmente hanesan polítiku ne’ebé deside planu no estratéjia dezenvolvimentu ba Timor-Leste.
“Akontesimentu iha Fatima bele sai pontu reflesaun, atu ita liuliu Governu hahú hanoin halo investimentu iha ema hanesan sentru ba asaun governativa. Konkretamente bele haree liuhusi medida ne’ebé Governu ida-ne’e halo ho Grupu Arte Marsiál (GAM) no Grupu Arte Rituál (GAR) fásil liu julga no fó sala hodi taka de’it, duke buka solusaun ne’ebé di’ak-liu,” nia hateten.
Ba kestaun ida ne’e, FRETILIN nia hanoin katak Estadu labele lakon kapasidade atu interven liuhusi regulariza no kontrola movimentu no prátika arte marsiál no rituál iha Timor-Leste, hodi nune’e labele husik ema ka grupu inrresponsavel sira mak organiza no mentaliza fali joven sira.
Parlamentu ida-ne’e, nia hateten, bele hola nia papél atu prodús lei sira-ne’ebé fó biban ba Governu no instituisaun Estadu sira atu regulariza no kontrola di’ak liután organizasaun sira-ne’e.
Governu halo avaliasaun ba faze daruak
Vise Ministru ba asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, hateten intervensaun Deputadu sira-nian konsentra ba última akontesimentu iha estranjeiru, Portugál liga ho envolvimentu joven timoroan provizoriamente envolvimentu membru arte marsiál no ritual ninian, entaun pontu situasaun ida espresa husi bankada FRETILIN ho Deputadu sira, saida mak Estadu no Governu tenke halo para kontinuasaun atu deskobre medida loos hapara aktu violentu ne’ebé eziste.
Medida barak Governu halo ona inklui lei númeru 5/2017 ne’ebé altera husi lei sira anteriór, medida sira-ne’ebé atu prevene hapara aktu violentu sira ninian, maibé nafatin hanesan akompaña medida sira-ne’e hotu lei ne’e forte tebes.
Maibé, nia dehan, Governu Konstitusionál da-sia (IX) bainhira simu iha 01 juñu 2023, hahú kedas imediatu avaliasaun pontu situasaun sira ba aktu violentu sira-ne’ebé akontese Timor laran, no ikus foti desizaun sériu tebes ho suspensaun ba sira dahuluk fulan neen.
Dpois, akontesimentu iha Lourba, suspensaun ne’e atu halo bandu hotu atividade sira arte marsiál nian post akontesimentu iha Lourba nian, nune’e depois autoridade kompetente sira halo avaliasaun, sira kumpre kala’e no provizóriamente iha fulan neen sira kontribui duni, depois suspensaun atu tama ba fin do ano 2023 nian situasaun estável akontesimentu sira esporadiku hanesan antes ne’e laiha ona.
“Ita kontente tebes primeiru faze suspensaun, depois halo avaliasaun Governu kontinua ho segundu faze fulan neen suspensaun no ministériu relevante sira hanesan Ministériu Interiór, komandau PNTL, KRAM kontinua kontaktu ho responsável sira no obsevasaun direta iha terrenu hodi haree dezempeñu sira-nian,” nia hateten.
Trieste tebes ho medida sira-ne’ebé halo ne’e estra medida husi lei númeru 5/2017 ne’ebé forte tebe-tebes iha nia implementasaun, maibé nafatin seidauk efetivu no Governu halo avaliasaun diskusaun ida kle’an tebes ba lei númeru 5/2017, hodi hanoin katak atu halo alterasaun introdús medida foun.
Maibé hafoin haree medida ne’ebé introdús lei númeru 5/2017 kona-ba arte marsiál forte tebe-tebes ho sufisiente atu atua no sufisiente atu fó pena ba sira-ne’ebé komete.
“Entaun, saida mak problema no problema mak entidade implementadór ba lei númeru 5/1017 ne’ebé la efetivu. Kazu akontesimentu polísia sira halo levantamentu submete ba Ministériu Públiku, livre hodi repete nafatin to’o problema ne’e nia hún iha ne’ebé,” nia dehan.
Entaun, nia dehan, períodu avaliasaun suspensaun faze dahuluk fulan neen no suspensaun faze daruak nafatin fulan neen. Ida-ne’e, ho intensaun atu fó ba entidade sira-ne’e halo korresaun ba aktu sira-ne’e, dezempeñu entidade sira-ne’e ida-idak atu fó konfiansa ba públiku katak lei ne’e sufisiente, autór implementasaun lei ne’e tenke sériu iha sira-nia koordenasaun implementasaun lei.
Tanba ne’e, pozisaun Governu Konstitusionál da-sia (IX) nian klaru tebes la halo alterasaun ba lei númeru 5/2017, tanba lei ne’e definisaun forte tebe-tebes.
“Entaun, akontesimentu sira akontese iha rai-laran no iha rai-li’ur hanesan iha Fátima, Portugál ita lamenta tebe-tebes no kondena aktu sira ne’e no kontinua sai referénsia ba Governu da-sia atu haree. Depois, post fulan neen faze daruak suspensaun ne’e, saida mak Governu atu foti hodi bele kontribui ba estabilidade nasionál hodi prevene permanente aktu violentu ne’ebé envolve membru husi organizasaun arte marsiál no rituál,” nia hateten.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes

