DILI, 23 jullu 2024 (TATOLI)-Koodenadór Unidade Observasaun ba Parlamentu Nasionál (PN) husi Programa Monitorizasaun Sistema Judisiál (JSMP, sigla inglés), José Pereira, husu PN atu iha seriedade no vontade altera lei Pensaun Vitalísia, tanba iha lejislatura daneen kompleta tinan ida ona seidauk iha inisiativa ruma aprezenta atu altera lei Pensaun Vitalísia.
Notísia relevante:https://tatoli.tl/2024/07/19/altera-lei-pensaun-vitalisia-kontinua-sai-prioridade-no-hein-aprezenta-inisiativa/
“Lei Pensaun Vitalísia, ami JSMP mós durante tempu barak halo advokásia alterasaun, depois ikus mai sira halo alterasaun hodi hatún tiha persentajen balun, liuliu liga ba membru Deputadu sira, mezmu nune’e iha kampaña partidu polítiku balun sira promete ba povu katak, bainhira sira manan, sira sei halo tan alterasaun hodi hatuun tan nia persentajen, ne’e di’ak liután. Lei Pensaun vitalísia ne’e nia liga ba kestaun oinsá mak atu asegura ba ita-nia eis-titulár bainhira sira ramata hala’o sira-nia knaar fila-fali ba komunidade, oinsá Estadu dignifika nafatin sira iha sosiedade, mezmu ida ne’e ita-nia preokupasaun mak liga liu ba povu ninia moris ne’e, katak ita lakoi ho polítika sira públiku ka Estadu nian kria fali ikus mai kria grupu ki’ikoan ida riku liu no grupu bo’ot ki’ak liu, entaun sei kria mós problema barak iha sosiedade,’’ Nia hateten ba Ajénsia TATOLI iha Tower, Fatuhada, tersa ne’e.
Entaun, tuir Koodenadór José Pereira, ita hakarak polítika sira ne’e tenke refleta ita-nia kontextu, kria justisa sosiál, katak ita halo polítika ida la’ós atu asegura no proteze de’it ba grupu ida ka rua de’it, maibé ita hakarak povu hotu hetan benefísiu ba polítika sira hanesan ne’e no preokupasaun seluk la altera sei fó impaktu iha futuru ba despeza orsamentu Estadu nian.
Iha parte seluk, Koordenadór observasaun husi JSMP ne’e, haree ba serbisu monitorizasaun ba PN liuliu iha plenária no Komisaun A ne’ebé trata asuntu Justisa no Konstitusionál husi lejislatura daneen ne’ebé kompleta tinan ida ona hahú sesaun lejislativa dahuluk ne’ebé agora tama ona resesu katak, sesaun lejislativa ne’e hotu ona atu tama fali sesaun lejislativu foun , agora entermu ninia produtividade iha, liuliu ba komisaun A konsege produs lejislasaun hanesan revoga lei indultu, lei direitu ba petisaun, ida seluk mak inísia lei sibernétika maibé seidauk finaliza.
JMSP mós observa funsionamentu iha plenária, dalabrak mak Deputadu sira la kumpre sira-nia rejimentu ko’alia hatuun no ofende malu to’o atu baku malu ida ne’e etikamente ne’e hanesan órgaun soberania ida reprezentante povu, ita moris iha sosiedade ida sivilizadu iha nia regra kona-ba oinsá ita-nia komunikasaun ko’alia ba malu, nune’e rekomenda atu iha sesaun lejislativa foun mai atu hadia.
Iha parte seluk, JMSP durante ne’e halo advokásia hela hodi husu PN iha lejislatura daneen atu tau prioridade haree ba lei rejistu sívil, lei liberdade relijioza ho halo alterasaun ba kódiku sívil liga liu ba rekuiñesimentu ba kazamentu konfisaun relijiozu sira seluk, tanba ne’e JMSP halo nia relatóriu, paresér no audénsia ho PN rasik, atu altera no kria lejislasaun sira ne’e.
Enkuantu, Parlamentu Nasionál hahú iha 15 Jullu tama ona resesu no sei tama hikas fali iha 15 Setembru tinan ne’e, nune’e lejislatura daneen kompleta sesaun lejislativa dahuluk sei tama ba sesaun lejislativa daruak, mandatu lejislatura ida iha tinan lima no iha sesaun lejislativa hamutuk dalimak.
Notísia relevante:JSMP husu PN inísia lei reparasaun vítima iha funu
Jornalista: Nelson de Sousa
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




