Top

MS halo advokasia kona-bá prevensaun malária iha fronteira Bobobaro

Ilustrasaun susuk ne’ebé lori moras malária. Imajen/Espesiál

BOBONARO, 31 jullu 2024 (TATOLI) – Ministériu Saúde (MS) liuhusi Departamentu Kontrola Moras Hada’et, realiza atividade sensiblizasaun no advokasia kona-bá prevensaun moras malária ba Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) no líder lokál hanesan xefe aldeia no xefe suku iha postu administrativu Maliana, munisípiu Bobonaro.

Xefe Departamentu Konstrola Moras Hada’et hosi Ministériu Saúde, Ambrosio Soares Trindade, informa, atividade ne’e nu’udar programa nasionál Ministeriu Saúde nian, tanba daudaun ne’e Timor-Leste iha hela faze preparasaun atu hetan sertifikasaun husi saúde mundiál konbá elimina moras malária.

Nia hatutan, sensiblizasaun no advokasia ne’e importante tebes nune’e PNTL liuhosi Unidade Patrulamentu Fronteira no líder komunitária sira bele serbisu hamutuk atu kontinua halo kontrolu no halo vizilánsia iha liña fronteira munisípiu tolu hanesan Oe-Cuse, Bobonaro no Covalima tanba iha tinan 2023 Timor-Leste rejista fila fali moras malária ne’ebé konsidera hanesan kazu importadu.

Notísia relevante: Servisu Saúde Covalima rejista pasiente malária na’in-sia iha Tilomar

“Ita nafatin kontrola, tanba ita livre, maibé ita-nia maluk sira husi sorin dalaruma seidauk livre husi ida-ne’e, entaun ita nafatin kontrola,” nia hateten iha salaun enkontru servisu saúde munisipál Bobonaro, kuarta ne’e.

Diretór Saude Munisípiu Bobonaro, Gíl Bernardo Vicente, reforsa liuhusi servisu konjunta entre governu ho autoridade seguransa, líder komunitária no entidade relevante sira maka ohin loron Timor-Leste atu hetan ona rekoñesimentu husi Saúde Mundiál kona-ba eliminasaun moras malária.

Nia husu ba parte hotu-hotu liuliu UPF no líder komunitária sira atu mantein kooperasaun no kolaborasaun serbisu ho ekipa saúde, nune’e bele prevene moras malária labele alastra no afeta ba timoroan sira.

“Husu nafatin ita-boot sira-nia atu bele informa lalais ita nia ekipa Voluntáriu sira hiodi halo teste ba malária nian,” nia katak.

Enkuantu tuir dadus nasionál hatudu katak tinan 2020 Timor-Leste rejista kazu 14 , husi númeru ne’e kazu importadu hitu, kazu introdús tolu, kazu rai-laran iha tolu, ne’e relata hosi munisípiu Oe-Cuse.

Tinan 2022 iha kazu rua relata husi Munisípiu Covalima, kazu importadu ho nia istória viajen ba NTT, Indonézia no iha 2023 rejista iha kazu sia, importada tolu no restante introdús.

Notísia relevante: Moras malária iha Timor-Leste hahú tama ba faze eleminasaun

Jornalista: Sérgio da Cruz
Editór: Evaristo Soares Martins

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!