DILI, 05 setembru 2024 (TATOLI) – Prevedór Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’, lamenta ho asaun impedimentu husi Sekretáriu Estadu Asuntu Toponomia Organizasaun Urbana (SEATOU) no autoridade seguransa ne’ebé hasoru jornalista hosi mídia Dilijente ho naran Antóniae Kastono Martins no jornalista husi mídia One Timor, Suzana Cardoso bainhira halo kobertura kona-ba duni negosiante ambulante sira ne’ebé faan iha área Fatuhada, Postu Administrativu Dom Aleixo, tersa (3/9), kalan.
Iha ámbitu duni negosiante ambulante sira, SEATOU, Germano Santa Brites mós bandu jornalista sira atu labele foti imajen no video, maibé jornalista nafatin kumpre nia dever no kontinua hala’o kna’ar, ikus mai oriente autoridade polisiál ne’ebé akompaña SEATOU atu asegura jornalista Antónia, hodi lori ba Eskuadra Dom Aleixo Comoro hodi submete ba prosesu identifikasaun, enkuantu jornalista Suzana Cardoso, SEATOU haruka hodi taka kámara.
“Kalan maizmenus tuku sia, polísia halo identifikasaun ba kolega jornalista na’in-rua, razaun ba detensaun ne’e tanba de’it kolega jornalista na’in rua ne’e halo kobertura ba atividade Governu ne’ebé halo despezu hasoru vendedór sira. Provendór kondena intervensaun ida-ne’e, tanba ida-ne’e atentadu sériu kontra liberdade imprensa artigu 41 lei Komunikasaun Sosiál”, Virgílio da Silva Guterres hateten ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin Caicoli, kuarta, ohin.
PDHJ husu ba Komandu Jerál Polísia atu foti medida ne’ebé adekuadu hasoru elementu sira ne’ebé ke halo intevensaun ida-ne’e. Tanba ida-ne’e kontra lei no responsablidade krminál tuir lei komunikasaun sosiál.
“Hakarak apela ba autoridade seguransa atu labele limita sidadaun sira-nian sirkulasaun, sem iha rezolusaun ruma husi Parlamentu Nasionál”, nia adianta.
Virgílio hateten, Provedoria Direitus Humanus no Justisa fó apoiu tomak ba esforsu autoridade seguransa no Governu nian atu simu Amu Papa maibé preparativu labele implika violasaun sidadaun sira-nian.
“Preparativu sira ne’e labele implika violasaun sidadaun nia direitu konstotusionál, direitu atu halo movimentasaun ba jornalista sira atu asesu ba informasaun saida de’it, hodi hetan informasaun hodi halo kobertura no liberdade ba sidadaun sira atu hato’o sira-nia espresaun”, nia dehan.
“Amu Papa nia vizita ne’e atu hatudu ba ita no ba mundu tomak katak ita ne’e Estadu direitu demokrátiku, laos kontráriu. Hakarak husu mós ba Governu liuliu ba Ministériu Administrasaun Estatál atu servisu hamutuk ho polísia ba jestaun espasu públiku iha Dili laran’’, nia hatutan.
Nia dehan, sé iha espasu públiku ne’ebé tuir lei mak ema labele faan sasan iha ne’ebá, labele halo atividade iha ne’ebá, Estadu tenke ba asegura, tenke lori polísia ba asegura metin fatin ne’e, labele polísia sira ba tiha uma, husik ema faan tiha depois kalan sira ba duni sai, ida hatudu katak autoridade no Governu laiha estrajia.
“Husu ba Ministériu Administrasaun Estatál katak prosesu intervensun sira ne’e tenke tuir lei, hodi garante prinsípiu boa governansaun no trata ita-nia povu ne’e ho dignu hanesan ema”, nia haktuir.
Iha sorin seluk, Konselleira Konsellu Imprensa, Isabel Fernandes, lamenta ho atuasaun SEATOU nia hasoru jornalista na’in-rua mak Antónia no Suzana Cardoso.
Nia dehan, atu ida-ne’e kontra momos konstituisaun RDTL artigu 40 no 41 ne’ebé garante liberdade imprensa no informasaun lolos no kredivél sem impendimentu.
“Atu garante sidadaun sira-nia direitu atu asesu ba informasaun, meiu komunikasaun sosiál, jornalista sira tenke livre no servisu iha ambiente ida ne’ebé seguru no hakmatek nu’udar haktuir iha Konstituisaun, artigu 40 no 41 liliu iha kontestu kobertura nian’’, nia dehan.
Jornalista Antónia Kastono Martins, konta tuir, situasaun ne’ebé akontese iha Fatuhada, SEATOU Germano Santa Brites ho ekipa atu muda negosiante sira entaun hanesan abitante ne’ebé hela besik, hanesan mós jornalista, rona ema barrullu, entaun hanesan jornalista sai hodi observa kona-ba situasaun balun, ne’ebé hala’o hosi SEATOU ho ninia ekipa Munisípiu Dili.
“Momentu ha’u sai ba liur, negosiante sira-nia modo, ekipa ne’ebé akompaña husi SEATOU, tula hotu ona ba karreta, iha negosiante balun mak ninia modo subar besik loja oin, situasaun ne’e akontese ha’u mós hasai telefone hodi foti imajen ruma, hafoin foti imajen ha’u mós hakbesik-aan ba Sekretáriu Estadu hodi konfirma ka entervista, maibé ekipa hosi SEATOU ni’an hakat mai hodi husu; ita bo’ot atu halo saida, ha’u jornalista, entaun elementu husi SEATOU nian, ko’alia ho lian makas hodi dehan ita bo’ot jornalista ka, ami la presiza atu entervista”, nia konta.
Jornalista ne’e hatutan tán, momentu SEATOU lakohi fó entervista, entaun atu entervista de’it negosiante sira, Sekretáriu Estadu ho ninia eskolta haree de’it, derepente mosu polísia iha oin, akompaña hodi hateten, mana hamoos tiha video no foto ne’ebé ohin hasai.
“Ha’u mós lakohi lakon informasaun, entaun ha’u dehan ba autoridade seguransa sira katak ha’u sei la hamoos video inklui foto, tanba ha’u ne’e jornalista no fatin ne’ebé ha’u foti imajen ne’e fatin públiku, maibé autoridade seguransa sira lakohi koopera hodi bandu atu labele hasai imajen bainhira laiha autorizasaun”, nia haktuir.
Antoneta akresenta, autoridade sira mós husu nafatin, sé mana jornalista karik hasai kartaun no hatudu kartaun, polísia sira ameasa kedas hodi hateten, loos ona mana jornalista, sé video ne’e virál, jornalista mak sei responsabilidade.
“Ha’u lamenta mak autoridade seguransa sira hasai liafuan katak imi jornalista sira atu kontra fali ami, imi mai aproveita situasaun hodi hafoer ami-nia naran, nune’e sira tula ha’u ba eskuadra Polísia Dom Aleixu hodi lori ba halo indentifikasaun.Ha’u nafatin iha razaun katak ha’u la halo krime, maibé depois to’o iha eskudra, membru sira rona Komandante Eskudra ko’alia oin seluk, sira haruka ha’u fila fali”, nia konta.
Iha sorin seluk, Jornalista Media One Timor, Suzana Cardoso, dehan autoridade sira nia asaun hasoru jornalista sira hanesan presaun boot id aba nasaun demokrátiku.
“Momentu ne’e ha’u fila hosi kobertura iha Motael kalan ona, mas ha’u ho atributu jornalita, ha’u nia objetivu sai hosi Motaél atu ba Kampu Baru hodi sosa modo, maibé ha’u haree ema barrulu, entaun ha’u diretamente ba halo live striming ba kazu ne’ebé akontese, antes ha’u hahú live, iha membru PNTL ida, mai dehan labele foti video, entaun ha’u mós koopera hodi hamate tiha kamera, depois ida-ne’e, ha’u ba aprezenta aan ba autoridade katak ha’u jornalista husi One Timor, entaun autoriza ona hodi kontinua live, maibé derepente funsionáriu SEATOU nian hakilar ho lian makas hodi hateten, taka kámara, la kleut SEATOU bolu ha’u no husu ha’u nune’e, o jornalista, ha’u hatan, sim, ha’u jornalista, nia dehan, ha’u servisu iha ne’e husi dader to’o kalan servisu mate aan, o jornalista mai live hodi buka benefísiu de’it, hafoin ida-ne’e, funsionáriu ida husi ha’u-nia kotuk mai hadau ha’u-nia telefone atu baku rahun mas la konsege, depois ha’u dehan, labele baku rahun telefone no la konsege”, nia konta.
Hatan ba kestaun ne’e, Komandante Eskudra Dom Aleixo, Inspetór Xefe Polísia, Alexadrino da Costa, klarifika relasiona ho akontesimentu ne’ebé iha ba jornalista Antoneta husi mídia Dilijente iha duni dezentedimentu uitoan iha terenu, bainhira ekipa PNTL akompaña SEATOU muda negosiante iha área Fatuhada, mak jornalista ne’e haree atu halo kobertura.
“Situasaun momentu ne’e halo negosiante sira pániku uitoan, tantu ema sira iha fatin ne’ebá tauk no ita-nia jornalista sira ne’e halo video, entaun ita-nia membru Taskforce ne’ebé asegura fatin ne’e, bolu ita-nia maluk jornalista ne’e hodi husu tuir tanba momentu sira lakoñese nia, ne’e jornalista ka lae tanba iha fatin ne’e ema barak tanba ne’e, membru sira hanoin ema indivdu balun ne’ebé halo video hodi tenta halo situasaun oin seluk fali”, nia dehan.
Alex Samurai akresenta, membru sira bolu jornalista ne’e no nia fó hatudu tiha kartaun, ikus mai mosu uitoan dezentedimentu no membru sira tula jornalista mai Eskuadra Dom Aleixo.
“Ita-nia jornalista ne’e mai halo identifikasaun, maibé balun dehan polísia halo detensaun, ida ne’e lalos, ha’u hakarak heteten identifikasaun ne’e apenas foti nia identidade de’it depois ha’u esplika prosedimentu sira ikus mai ita-nia jornalista entende no ha’u haruka nia fila ba uma, ne’ebé ida-ne’e laos detensaun”, nia dehan.
Komandante ne’e hateten, to’o menutu balun, estrutura husi AJTL mai koalia ho Komandante Eskuadra Dom Aleixo, no ikus mai parte rua entende malu.
“Estrutura husi AJTL sira mós kompriende no ikus mai ami entende malu, ne’ebé buat sira ne’e ita rezolve tuir dalan ne’ebé di’ak tanba hothotu entende malu no koopera ba malu”, nia konklui.
Konstituisaun RDTL ;
Artigu 40 (Liberdade ko’alia no informasaun ninian )
1. Ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade ko’alia nian no direitu atu hetan informasaun ruma, no tan informasaun loloos nian.
2. Liberdade ko’alia no informasaun ninian labele hetan limitasaun hosi sensura ruma.
3. Lei maka sei regula direitu no liberdade ne’ebé temi-sai iha artigu ida-ne’e, ho baze iha imperativu kona-ba respeitu ba Lei-Inan no respeitu ba ema idaidak nia dignidade.
Artigu 41. (Liberdade imprensa no komunikasaun sosiál ninian)
1. Iha garantia ba liberdade imprensa nian no ba meius seluk tan kona-ba komunikasaun sosiál.
2. Halo parte liberdade imprensa nian, liberdade ko’alia nian no hamoris/hakiak jornalista sira, asesu ba fontes kona-ba informasaun, liberdade editoriál, protesaun ba independénsia no ba segredu profisionál no mós direitu atu halo jornál, publikasaun ninian no meius difuzaun selu-seluk tan.
3. Labele permite monopóliu kona-ba meiu komunikasaun sosiál sira.
4. Estadu hametin liberdade no independénsia ba órgaun públiku kona-ba komunikasaun sosiál, husi podér polítiku no podér ekonómiku.
5. Estadu hametin ezisténsia ba servisu públiku ida ba rádiu no televizaun, ne’ebé sente livre, haree mós ba objetivu seluk, hanesan protesaun no divulgasaun kona-ba kultura no tradisaun Repúblika Demokrátika Timór-Leste nian, no fó garantia ba ema ida-idak atu hateten nia hanoin rasik.
6. Estasaun emisora ba radiufuzaun no rádiu televizaun nian bele hala’o de’it ho lisensa tuir lei haruka.
LEI N.º 5 /2014, 19 Novembru kona-ba Lei Komunikasaun Sosiál
Artigu 41.º
Atentadu ba liberdade informasaun
1. Sei hetan pena-prizaun to’o tinan-rua ka
multa ba ida-ne’ebé maka:
a) Impede ka perturba kompozisaun,
impresaun, distribuisaun no sirkulasaun
livre hodi halo publikasaun;
b) Tahan publikasaun sasá de’it;
c) Tahan ka hahaat materiál sasá de’it
ne’ebé presiza hodi hala’o atividade
jornalístika.
d) Impede asesu livre jornalista nian iha
fatin públiku ka ekipa órgaun imprensa
nian;
e) Halo aktu seluk sasá de’it ne’ebé
perturba, impede hamosu ka hamenus
kapasidade hodi hala’o atividade
jornalístika nian haktuir lei ida-ne’e.
2. Funsionáriu públiku ka ajente Estadu, ne’ebé komete atentadu ba liberdade imprensa sei hetan kastigu ho pena-prizaun to’o tinan-tolu ka multa.
3. Tentativa nu’udar punivel.
4. Responsabilidade kriminál infratór nian, la hahaat direitu hodi fó indemnizasaun tuir
saida maka hatuur iha rejime jerál responsabilidade sivíl nian.
Jornalista:Natalino Costa
Editór : Zezito Silva





