iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Governu hahú regula funsionamentu Balkaun Úniku

Governu hahú regula funsionamentu Balkaun Úniku

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, prezide reuniaun Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu, kuarta (08/01). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 08 janeiru 2025 (TATOLI)Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru (KM) ordinária, kuarta ne’e, projetu tolu ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral.

“Ohin Konsellu Ministru mós apreva dekretu-lei tolu mak hanesan regula funsionamentu Balkaun Úniku, dekretu-lei rejime jurídiku no dekretu Governu kona-ba Orgánika Sekretariadu Tékniku Programa Dezenvolvimentu Suku,” Ministru Prezidénsia Konselu Ministru, Agio Pereira, informa hafoin ramata reuniaun ezekutivu, iha Palásiu Governu.

Dekretu-lei kona-ba regula funsionamentu Balkaun Úniku no Portál Munisipál ne’e hodi reforsa desentralizasaun administrativa no modernizasaun servisu públiku sira iha Timor-Leste.

Balkaun Úniku sei implementa iha munisípiu hotu inklui iha illa Ataúru, ho atendimentu prezensiál, móvel no telefóniku, nune’e bele simplifika prosedimentu administrativu, hadi’a efisiénsia no promove prosimidade entre Administrasaun Públika no sidadaun sira.

Servisu móvel sei disponibiliza iha área remota sira liuhusi estrutura itinerante ka móvel sira ne’ebé adapta ona.

Diploma ne’e mós konsolida no habelar funsionalidade Portál Munisipál hanesan plataforma sentrál ba asesu informasaun no atendimentu públiku eletróniku sira, promove transparénsia no partisipasaun sívika.

 Notísia relevante : Governu sei estabelese edifísiu Balkaun Úniku iha Bobonaro

Entre inovasaun sira ne’e, iha obrigasaun hodi publika informasaun kona-ba jestaun munisipál, disponibilizasaun servisu administrativu online no reforsu ferramenta kontrolu sosiál nian.

“Medida sira-ne’e ho objetivu atu hasa’e kualidade servisu públiku, hamenus kustu operasionál no promove governasaun lokál ne’ebé efisiente no partisipativu liu, tuir prinsípiu konstitusionál no estratéjia desentralizasaun Governu nian,” Ministru Agio akresenta.

Kona-ba dekretu-lei ne’ebé halo alterasaun daneen ba dekretu-lei númeru 8/2013, loron 26 juñu, kona-ba Rejime Jurídiku Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku (PNDS), iha kontestu intensifikasaun ba prosesu desentralizasaun administrativa, presiza ajusta enkuadramentu legál PNDS nian, liu-liu kona-ba fonte finansiamentu ba despeza sira ne’ebé asosiadu ho nia ezekusaun.

Revizaun ida-ne’e ho objetivu atu asegura klareza no adaptasaun ne’ebé boot liu ba ezijénsia administrativa no finanseira foun ne’ebé impoin husi desentralizasaun.

Iha tempu hanesan, ho alterasaun ida-ne’e, halo klarifikasaun ba dispozisaun husi diploma orijinál ne’ebé durante faze implementasaun nian hamosu dúvida ka interpretasaun oin-oin, nune’e garante aplikasaun ida ne’ebé efikás liu no hodi aliña ho objetivu sira programa nian.

Nune’e dekretu Governu kona-ba Orgánika Sekretariadu Tékniku Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku, tuir dispostu iha dekretu-lei númeru. 49/2023, loron 18 agostu, ne’ebé aprova orgánika Ministériu Administrasaun Estatál, ne’ebé diploma ida-ne’e adapta kuadru responsabilidade Sekretariadu Tékniku PNDS nian ba kuadru legál foun husi Autoridade Munisipál sira, ne’ebé rekomenda hodi fó apoiu ba implementasaun PNDS iha lokál.

Husi pontudevista orgániku, númeru servisu ne’ebé prevee iha diploma ida-ne’e mantein sira ne’ebé eziste ona, nune’e sei laiha aumentu iha despeza hanesan rezultadu husi hasa’e númeru servisu Sekretariadu Tékniku PNDS nian.

Jornalista     : Arminda Fonseca

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!