DILI, 16 janeiru 2025 (TATOLI)–Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hateten Governu foun Indonézia nian nakloke ba Timor-Leste halo negósiasaun ba fronteira marítima atu proteje Timor-Leste nia rikusoin iha tasi laran, maibé problema ida-ne’e mak Governu anteriór Indonézia nian ho Governu Konstitusionál da-sia (IX) seidauk rezolve.
“Ha’u hasoru malu ho Prezidente Indonézia Prabowo Subianto, ami ko’alia, nia rasik hateten relasaun entre nasaun rua la’o di’ak tebes. Maibé hakarak fó lembra de’it katak ita iha kazu fronteira nian mak seidauk rezolve entre terrestre no marítima, terrestre hela uitoan no tinan ne’e ita avansa ba negosiasaun fronteira marítima. Ida-ne’e atu proteje ita-nia rikusoin sira iha tasi laran no atu kombate mós peska ilegál sira,” PM Xanana hateten ba jornalista sira iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru Pite, kinta ne’e.
PM Xanana dehan, bainhira fronteira marítima la’o loos ona, seguransa sira halo kontrolu ho másimu hodi tau matan ba ró ilegál sira mai foti ikan sira iha tasi Timor.
“Ita-nia fronteira tasi la’o loos ona, seguransa másimu ona mak ró ilegál sira la mai foti tan ita nia ikan sira. Buat barak iha ita-nia tasi, dalaruma ita keta identifika posu mina balu iha tasi laran karik definidu katak ita-nian. Bainhira Greater Sunrise hotu, ita bele dezenvolve fali posu sira ne’e, maibé fronteira marítima tenke halo loos lai,” nia dehan.
Entretantu, problema kona-ba fronteira terrestre Naktuka ne’ebé seidauk finaliza ninia prosesu negosiasaun, PM Xanana dehan, parte Naktuka kiik, ho nune’e sei haree uluk tasi tanba fó benefisiu boot-liu ba Timor-Leste.
“Ita kompara karik, Naktuka ne’e kiik, mais fronteira terestre hosi Mota-Ain to’o Mota-Masin ita finaliza ona, laiha problema maibé hela mak Naktuka de’i. Maibé, ida-ne’ebé fó benefisiu makaas mak marítima, entaun ita avansa lai ho marítima,” Xanana esplika.
Lei internasionál ne’ebé ko’alia kona-ba fronteira tasi
Iha Konvensaun 1982 kona-ba Direitu Tasi nian ka Konvensaun Nasaun Unida nian kona-ba Direitu Tasi nian 1982 (“UNCLOS 1982”) iha divizaun ualu (8) kona-ba zona marítima sira, inklui;
- Bee sira iha rai-laran
Bee sira iha rai-laran ne’ebé regula mak bee sira ne’ebé lokaliza ba laran husi liña baliza sasukat tasi nian.
Bee sira iha rai-laran jeralmente kompostu hosi baía sira, estuáriu sira, portu sira no bee sira ne’ebé taka husi liña baze sira-ne’ebé loos. Estadu tasi-ibun sira iha soberania tomak ba bee internu sira, nune’e laiha direitu ba pasajen inosente ba ró estranjeiru sira.
- Tasi Territoriál
Iha bee teritoriál sira, soberania Estadu tasi-ibun nian aplika aleinde nia área rai-maran no bee-laran sira, no inklui dalan tasi nian ne’ebé hale’u nia. Soberania ida-ne’e inklui espasu aéreu iha tasi territoriál nia leten no mós tasi-okos no rai iha nia okos.
Bazeia ba Artigu 3 hosi UNCLOS 1982, nasaun hotu-hotu iha direitu atu determina luan husi nia tasi territoriál to’o limite másimu 12 milhas náutikas ne’ebé sukat husi liña baze ne’ebé determina tuir konvensaun.
Iha Konvensaun Direitu Tasi 1982 ka UNCLOS iha tipu baze tolu (3) mak hanesan Liña baze normal, Liña baze ne’ebé loos, Liña baze ne’ebé loos arkipélajiku.
Presiza hatene katak, iha bee territoriál sira, ró sira husi nasaun hotu-hotu iha direitu ba pasajen inosente atu atravesa ka navega iha sira-nia leten.
Direitu ba pasajen pasífika tenke hala’o beibeik no lalais liután no iha kondisaun oioin ne’ebé mak presiza mak hanesan;
Ró ne’e atravesa tasi territoriál lahó tama iha bee internu sira ka la vizita portu ida; Ró sira sa’e ba ka husi bee rai-laran ka para iha portu sira.
Zona Adisionál (Zona Kontígua)
Zona kontígua mak zona ida-ne’ebé hale’u tasi territoriál. Zona ida-ne’e sukat 24 milhas náutikas hosi liña baze ne’ebé sukat tasi teritoriál.
Iha zona kontígua, estadu tasi-ibun bele ezerse kontrolu nesesáriu atu prevene violasaun sira ba nia alfándega, tributasaun ka regulamentu fiskál, imigrasaun no saúde iha nia tasi territoriál no atu fó kastigu ba violasaun sira ba regulamentu sira-ne’ebé komete iha nia tasi teritoriál nia laran.
Plataforma Kontinentál
Iha UNCLOS 1982, iha regra oioin kona-ba plataforma kontinentál, inklui distánsia ida to’o 200 millas náutikas se kontinente nia ninin li’ur la habelar liu 200 milhas náuticas; prolongamentu naturál ba área rai-okos iha tasi okos ba ninin liur hosi kontinente, ne’ebé nia luan labele liu 350 milhas náutikas ne’ebé sukat husi liña baze tasi territoriál nian.
Se liu 200 millas náutikas iha nafatin área tasi-okos ne’ebé mak naturál kontinuasaun ba área rai nian no karik prienxe kritériu profundidade sedimentasaun nian ne’ebé estabelese iha konvensaun ka labele liu 100 millas náutikas husi liña profundidade isobata metru 2500.
Regra kompletu sira kona-ba plataforma kontinentál iha Artigu 76-85 hosi UNCLOS 1982.
Zona Ekonómika Eskluziva
Zona Ekonómika Eskluziva (ZEE) mak zona marítima ida iha li’ur no besik ba bee teritoriál sira ba 200 milhas náutikas [10] ne’ebé iha valór ekonómiku sujeitu ba regulamentu espesiál (eskluzivu).
Iha Artigu 56 alínea (1) hosi UNCLOS 1982, direitu soberanu no jurisdisaun aplika ba ZEE iha kazu sira tuirmai: Direitu soberanu ba objetivu esplorasaun, esplorasaun, konservasaun, jestaun rekursu naturál moris no la moris.
Jurisdisaun atu kria no uza illa artifisiál sira, instalasaun no estrutura sira, peskiza sientífika tasi nian, protesaun no prezervasaun ambiente tasi nian.
Soberania no direitu soberania iha signifikadu ne’ebé la hanesan, soberania mak manifestasaun aas liu kona-ba propriedade no podér ba territóriu. E
ntretantu, direitu soberanu sira mak direitu eskluzivu sira-ne’ebé ezerse husi estadu tasi-ibun sira no aplika ba rekursu naturál sira iha limite sira-ne’ebé determina ona.
Koñese ZEE no ninia Direitu Soberanu sira
Tasi aas
UNCLOS 1982 la fó definisaun kona-ba tasi-boot ka tasi nakloke, nia hateten de’it katak provizaun sira kona-ba zona marítima sira aplika ba parte hotu-hotu tasi nian ne’ebé la inklui iha ZEE, tasi territoriál, ka bee internu nasaun ida nian, ka bee arkipélagu sira husi nasaun arkipélajiku ida.
Iha zona tasi-boot, nasaun hotu-hotu bele ezerse liberdade sira, nomeadamente liberdade atu sa’e ró, semo, tau kabel sira, harii instalasaun sira no illa artifisiál sira no peskiza sientífika tasi nian.
Iha tasi-boot, prinsípiu jurisdisaun universál aplika, nomeadamente prinsípiu legál ne’ebé permite no ezije nasaun ida atu prosesa aktu kriminál sira, la haree ba fatin ne’ebé krime akontese, nasionalidade husi autór ka vítima.
Aplikasaun ba jurisdisaun universál kontein iha Artigu 100 hosi UNCLOS 1982, nomeadamente: Estadu hotu-hotu tenke koopera to’o iha pontu ne’ebé posivel iha represaun ba pirataria iha tasi-boot ka iha fatin seluk ne’ebé la’ós Estadu ruma nia jurisdisaun.
Ida-ne’e signifika katak nasaun hotu-hotu iha obrigasaun atu koopera hodi halakon krime pirataria iha tasi-boot, nune’e mós fora husi jurisdisaun nasaun ida-nian.
Depois, laiha nasaun ida mak bele sujeita atividade sira iha tasi-boot ba soberania nasaun ne’e nian, no nasaun hotu-hotu iha direitu atu sa’e ró sira iha tasi-boot, hodi hasa’e nia bandeira.
Oseanu Tasi-okos ka Área
Iha preámbulu ba UNCLOS 1982, definisaun tasi-okos ka área tasi-okos nian mak área tasi-okos ne’ebé kompostu husi tasi-okos, tasi-okos no rai-okos ne’ebé hale’u juridisaun nasionál.
Iha área ida-ne’e, aplika prinsípiu patrimóniu komún umanidade nian, katak patrimóniu fahe umanidade nian.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes