Top

Governu-OMS diskute polítika pakote saúde integradu

Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) iha Timor-Leste, Arvind Mathur. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 03 fevereiru 2025 (TATOLI)–Governu liuhusi Vise Primeiru-Ministru Ministru Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál, Abitasaun Komunitaria Mariano Assanami Sabino no Organizasaun Saúde Mundiál (OMS) liuhusi nia Prezidente iha Timor-Leste, Arvind Mathur, segunda ne’e, hala’o enkontru hodi ko’alia kona-ba polítika pakote saúde integradu iha Palásiu Governu, Dili.

Notísia Relevante:

“Ha’u mai hasoru Vise-Primeiru-Ministru ko’alia asuntu lubuk ida liuliu kona-ba polítika ne’ebé antes ne’e ita konkorda hamutuk ona hodi estabelese pakote saúde integradu. Iha pakote saúde integradu ne’e, iha buat barak ne’ebé mak ita atu servisu hamutuk hanesan saúde eskolár ne’ebé ita liga servisu saúde hamutuk ho edukasaun. Ita ko’alia mós kona-ba voluntáriu saúde ba komunidade, ne’ebé ita utiliza duni komunidade sai hanesan ponte liga komunidade ba fasilidade saúde,” Arvind Mathur hateten ba jornalista sira, hafoin remata enkontru ho Assanami.

Nia dehan, durante ne’e servisu pakote saúde integradu la’o di’ak tebes iha komunidade no presiza Governu atu apoiu másimu liután, atu nune’e redús mánutrisaun no prevene moras oioin atu labele kona komunidade.

Durante reuniaun ne’e, líder OMS iha Timor-Leste ne’e atualiza mós ba Assanami kona-ba, iha fulan ne’e Timor-Leste sei sai hanesan uma-na’in ba konferénsia internasionál saúde no mudansa klimátika ne’ebé sei partisipa husi nasaun oioin iha mundu no nasaun 11 iha rejiaun Sudeste Aziatiku.

“Ha’u mós informa ba Vise-Primeiru-Ministru kona-ba progresu preparasaun sira kona-ba Timor-Leste sei sai uma-na’in ba konferénsia saúde no mudansa klimátika ne’ebé sei hala’o fulan ne’e hahú 25-28 fevereiru 2025. Nune’e, ha’u informa mós kona-ba servisu saúde no mudansa klimátika iha Timor-Leste inklui demostrasaun ba solár panel ne’ebé ita instala ona iha fasilidade saúde sira, inklui tratamentu ba bee-nian ne’ebé ita instala iha Ospitál sira iha Munisípiu tolu hanesan Lautém, Baucau no Maliana. Kona-ba solár panel ne’e, ita monta ona ba Ospitál sira iha Baucau,” nia dehan.

Nia hatutan, durante ne’e OMS mós halo servisu importante ida kona-ba jestaun lixu saúde nian, atu bele asegura katak fasilidade saúde sira bele halo jestaun di’ak ba lixu atu nune’e bele garantia sistema saúde ne’ebé di’ak atu fó oportunidade ba ema hotu bele asesu ba saúde ne’ebé ho seguru.

“OMS iha kompromisu hakarak servisu hamutuk nafatin ho Governu Timor-Leste liuhusi Ministériu hotu-hotu inklui iha ita-nia Task Forces iha lina ministerial, ne’ebé ita harii no iha parte monitoring evoluasaun nian. Ami hakarak, ita servisu hamutuk atu fó apoiu tékniku hanesan fó konsellu ba ministériu sira atu bele implementa asuntu sira-ne’ebé ita ko’alia no servisu hamutuk hela iha área saúde nian,” nia dehan.

Antes ne’e, Ministériu Saúde iha kolaborasaun ho Ministériu Edukasaun, OMS Timor-Leste no parseiru dezenvolvimentu sira seluk marka momentu signifikativu ida iha Timor-Leste nia viajen saúde publika ho lansamentu dokumentu importante haat (4) ne’ebé ho objetivu atu hametin sistema saúde nian.

  1. Polítika kona-ba Servisu Saúde Integradu (PIS), ne’ebé importante tebes atu asegura katak timoroan sira simu kuidadu ne’ebé apropriadu, ne’ebé fornese iha dalan ne’ebé loos ba ema ne’ebé loos no besik sira-nia uma.
  1. Promotór Saúde Komunitária (PSC), polítika ne’e ninia objetivu mak atu hametin Voluntariu Saúde Komunitaria sira-ne’ebé koñesidu hanesan kuadru PSF.
  1. Estratéjia HMIS nian ba tinan lima oin mai.
  1. Pakote Kuidadu Saúde Primaria iha Eskola, servisu hamutuk ho Ministériu Edukasaun.

Timor-Lste sai uma-na’in ba konserenfia mudansa klimátika

Konferénsia internasionál kona-ba mudansa klimátika ne’e jeralmente sei ko’alia kona-ba prátika pozitiva oioin ne’ebé hala’o ona husi nasaun sira seluk, hanesan oinsá hamenus CO2 no atualiza sistema saúde ba mudansa klimátika.

Konferénsia ne’e sei iha partisipante internasionál liu 70, no hein katak sira bele partisipa no fahe prátika sira iha konferénsia ne’e.

Konferénsia internasionál kona-ba mudansa klimátika hanesan enkontru anuál ida-ne’ebé hala’o husi Nasaun Unida (ONU) hodi ko’alia kona-ba mudansa klimátika. Konferénsia ida-ne’e mós koñesidu hanesan konferénsia iha sudeste aziátiku.

Objetivu hosi konferénsia ne’e mak atu fórmula objetivu globál sira hodi rezolve mudansa klimátika. Delegadu sira husi nasaun oioin sei diskute nasaun idak-idak nia planu sira hodi kontribui ba objetivu sira-ne’e.

Saida mak Mudansa Klimátika?

Mudansa Klimátika mosu tanba rezultadu husi atividade umanu nian. Emisaun gás estufa mak kauza temperatura sai aas, no bele estraga estabilidade ekolójiku ne’ebé to’o ohin sai hanesan fonte moris ba ema no natureza. Maioria husi gás estufa ne’ebé kontribui ba mudansa klimátika kompostu husi karbon dioksida no metana (methane).

Bainhira montante gás estufa sai makaas, gás hirak-ne’e sai hanesan manta iha mundu leten ne’ebé hasa’e temperatura iha okos. Gás estufa ne’e prevene manas atu sai. Gás estufa kompostu husi tipu gás oioin inklui karbonu no methane. Bainhira ema ka kompañia sunu carvão (batubara), mina-rai ka gás naturál, karbonu (suar) sei sa’e ba kalohan.

Kontribuisaun seluk mai husi sistema agrikultura (haki’ak animál) iha eskala boot, no sistema transportasaun ne’ebé depende ba petrolíferu ka gás, hanesan aviaun no karreta, hirak-ne’e mós kontribui makaas ba emisaun gás estufa.

Jornalista : Hortencio Sanchez

Rditór       : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!