DILI, 13 marsu 2025 (TATOLI—Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hateten diskusaun ba frontreira terestre no marítima entre Timor-Leste ho Indonézia seidauk bale hala’o tanba Indonézia sei iha problema interna.
Notísia Relevante: CDDFM Lideradu Xanana Gusmão kontinua prioritiza fronteira terrestre no marítima
“Governu Prabowo Subianto Subianto nian seidauk estavel, foin lalais hasai tan Ministru, hatama tan Ministru, ko’a daudaun ona budget orsamentu, orsamentu seidauk aprova iha DPR ne’ebá. Ita tenke akompaña buat sira-ne’e hotu atu ita bele komprende, ita labele forsa agora atu Prezidente Prabowo atu mai asina agora. Sira sei iha problema interna iha ne’ebá, ita tenke kompreende,” Xanana Gusmão hateten ba jornalista sira iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru Pite, kinta ne’e.
Inísiu ba Konsulta sira ho Indonézia kona-ba Fronteira Marítima
Prosesu delimitasaun ba fronteira marítima permanente entre Timor-Leste ho Indonézia hahú ona iha sesta (18 Setembru 2015), iha Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, iha Dili. Ida-ne’e sai nu’udár okaziaun istórika ida, ne’ebé marka ona inísiu ba konversasaun bilaterál sira atu define área marítima hotu-hotu entre Estadu rua ne’e.
Konsulta sira-ne’e mosu iha sekuénsia husi anúnsiu ne’ebé Prezidente Indonézia nian, Joko Widodo, no Primeiru-Ministru Timor-Leste nian, Rui Maria de Araújo, halo durante vizita ofisiál iha Indonézia, iha Agostu 2015.
Diálogu ne’e, ne’ebé hahú iha sorumutu loron sesta nian, tuir líder rua ne’e nia deklarasaun, hodi konfirma katak Estadu rua ne’e hakarak marka fronteira marítima tuir direitu internasionál, liuliu Konvensaun Nasaun Unida nian kona-ba Direitu Tasi nian (CNUDM, sigla portugés).
Timor-Leste ho Indonézia asina hotu CNUDM, no nasaun rua rekoñese hotu obrigasaun atu avansa ho delimitasaun fronteira sira.
Bazeia ba relasaun ida -e’ebé pozitiva no konstrutiva, delegadu sira husi nasaun rua ne’e halo kompromisu iha evolusaun kona-ba negosiasaun sira-ne’e, iha espíritu kooperasaun no amizade nian.
Timor-Leste ho Indonézia hakarak atu atinje akordu ida kona-ba termu referénsia nian sira, atu bele define dalan ba prosesu delimitasaun nian. Akordu ida-ne’e hotu tiha, sei hahú ho negosiasaun kona-ba fronteira marítima.
Iha tempu ne’ebá, Parlamentu Nasionál Timor-Leste autoriza ona kriasaun organizmu ida (Konsellu ba Delimitasaun Definitiva Fronteira Marítima sira) atu koordena no jere serbisu Timor-Leste nian, atu bele alkansa fronteira marítima permanente ida. Organizmu ida-ne’e harii ho Dekretu-Lei iha fulan-Abril 2015 no tutela diretamente ba Primeiru-Ministru.
Portavós Governu Konstitusionál VI nian, Ministru Estadu Agio Pereira dehan katak “sorumutu semana kotuk nian no natureza konstrutiva husi konsulta sira-ne’e nian sai hanesan inísiu di’ak ida ba prosesu delimitasaun fronteira marítima ho Indonézia. Objetivu husi líder Estadu rua ne’e nian atu negósia fronteira rua ne’e tuir direitu internasionál agora atinje ona ninia faze dahuluk implementasaun.
Kona-ba fronteira terrestre
Iha tinan 2023, delegasaun husi Repúblika Demokrátika Timor-Leste no delegasaun husi Repúblika Indonésia nian, hasoru malu hodi hala’o Konsultasaun Ofisiál Seniór ba Da-neen (VI) (SOC) (13-14/10), iha Nusa Dua-Bali, Indonézia, hodi kontinua diskusaun kona-ba ba segmentu naun-rezolvidu Noel Besi-Citrana iha fronteira terrestre, Oé-Cusse (RAEOA) ni’an.
Prioridade xave ba Governu rua, Timor-Leste no Indonézia servisu makaas hodi hetan solusaun amigável, justa no duradoura. Parte rua negósiaa ho boa-fé.
Timor-Leste fiar katak delimitasaun definitiva no permanente fronteira ho Indonézia sei salvaguarda soberania nasional, hametin tan seguransa, garante afinidade sosio-kulturál no sei lori benefísiu sosio-ekonómiku ba nasaun rua.
Timor-Leste konsistente tebes husi inísiu negosiasaun. Timor-Leste, foka no husu de’it saida mak tuir lei no ho lejitimidade pertense ba nasaun.
Durante loron rua reuniaun intensa no kolen, delegasaun rua hato’o sira-nia satisfasaun kona-ba progressu ne’ebe alkansa durante SOC da-neen (6). Sira mós nota katak delegasaun rua hala’o konsultasaun ho boa-fé, hodi hametin no asegura tan parseria estratéjika, solidariedade no koperasaun entre nasaun rua atu liuliu salvaguarda bem-estar populasaun sira-ne’ebé hela iha área fronteira nian.
Bainhira SOC da-nee (6) remata, parte rua konkorda atu halao nafatin preparasaun téknika no prátika ho intensaun atu kompleta demarkasaun fronteira terrestre entre Timor-Leste no Indonézia, iha tempu tuir-mai.
Notísia Relevante: PM Xanana: Indonézia aseita halo diskusaun fronteira marítima ho Timor-Leste
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes