Top

PM Xanana: Indonézia aseita halo diskusaun fronteira marítima ho Timor-Leste

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. Imajen Tatoli/Egas Cristovão

DILI, 09 janeiru 2025 (TATOLI)–Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hateten, Governu Indonézia aseita ona iha tempu besik atu halo negosiasaun fronteira marítima ho Timor-Leste.

“Governu Indonézia fó hatene ona mai ita katak sira aseita atu halo negosiasaun fronteira marítima, ne’ebé iha tempu besik ita halo ona negosiasaun,” PM Xanana hateten ba jornalista sira iha Palásiu Prezidensiál Dili, kinta ne’e.

Notisia relevante:Xanana-Prabowo diskute asuntu fronteira terrestre

Xefe Governu dehan, antes ne’e Governu Indonézia nunka aseita atu halo negosiasaun kona-ba fronteira marítima.

“Maske ho Naktuka seidauk hotu, maibé ita haree lai ba marítima, dalaruma iha tinan ida ne’e ita halo ona negosiasaun. Ita presiza duni halo negosiasaun, nune’e evita tiha peska ilegál,” Xefe Governu hateten.

Rekorda fali katak, prosesu delimitasaun ba fronteira marítima permanente entre Timor-Leste ho Indonézia hahú ona iha sesta, loron 18 Setembru 2015, iha Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun (MNEK), iha Dili.

Ida ne’e sai nu’udar okaziaun istórika ida, ne’ebé marka ona inísiu ba konversasaun bilaterál sira atu define área marítima hotu-hotu entre Estadu rua ne’e.

Konsulta sira ne’e mosu iha sekuénsia husi anúnsiu ne’ebé Prezidente Indonézia nian, Joko Widodo, no Primeiru-Ministru Timor-Leste nian, Rui Maria de Araújo, halo durante vizita ofisiál iha Indonézia, iha fulan-Agostu 2015 .

Diálogu ne’e, tuir líder rua ne’e nia deklarasaun hodi konfirma katak Estadu rua ne’e hakarak marka fronteira marítima tuir direitu internasionál, liuliu Konvensaun Nasaun Unidas nian kona-ba Direitu Tasi nian (CNUDM-sigla Portugés). Timor-Leste ho Indonézia asina hotu CNUDM, no nasaun rua rekoñese hotu obrigasaun atu avansa ho delimitasaun fronteira sira.

Bazeia ba relasaun ida ne’ebé pozitiva no konstrutiva, delegadu sira husi nasaun rua ne’e halo kompromisu iha evolusaun kona-ba negosiasaun sira ne’e, iha espíritu kooperasaun no amizade nian.

Timor-Leste ho Indonézia hakarak atu atinje akordu ida kona-ba termu referénsia nian sira, atu bele define dalan ba prosesu delimitasaun nian. Akordu ida ne’e hotu tiha, sei hahú ho negosiasaun kona-ba fronteira marítima.

Iha tinan 2014, Parlamentu Nasionál Timor-Leste autoriza ona kriasaun organizmu ida (Konsellu ba Delimitasaun Definitiva Fronteira Marítima sira) atu koordena no jere serbisu Timor-Leste nian, atubele alkansa fronteira marítima permanente ida. Organizmu ida ne’e harii ho Dekretu-Lei iha fulan-Abril tinan 2015 no tutela diretamente ba Primeiru-Ministru.

Notisia relevante:Abitante Naktuka fó fiar bá Xanana luta to’o finaliza fronteira terrestre

Jornalista: Hortencio Sanchez

Editór: Florencio Miranda Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!