iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Governu implementa kódigu foun ba aprovizionamentu no kontratu públiku iha Jullu

Governu implementa kódigu foun ba aprovizionamentu no kontratu públiku iha Jullu

Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão de Sousa. Imajen Tatoli/

DILI, 17 Marsu 2025 (TATOLI) – Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku no Prezidente Konsellu Administrasaun Fundu Infraestrutura (KAFI), Gastão de Sousa, informa Governu sei implementa, iha Jullu, kódigu foun ba aprovizionamentu no kontratu públiku.

Nia esplika katak rejime jurídiku foun ne’e aprova ona, maibé nia implementasaun sei hahú iha 01 Jullu tinan ne’e, nune’e daudaun sei la’o hela ho jurídiku tuan nian.

“Ita tenta halo oinsá mak bele ezekuta ho lais, maibé ho lais la’ós naran ezekuta, maibé ezekuta ho kualidade”, Gastão de Sousa hateten iha entrevista eskluziva iha estúdiu TATOLI, Faról, foin lalais ne’e.

Nia afirma katak ezisténsia KAFI ne’e oinsá mak regula projetu hothotu ne’ebé iha Fundu Infraestrutura hodi ezekuta ka atu lori bá Konsellu Nasionál Aprovizionamentu (CNA, sigla portugés) tenke liuhusi KAFI.

“KAFI aprova menus husi millaun $10. Ita aprova hamutuk mak lori bá CNA [hodi loke] konkursu públiku ka ajusta indireta, maibé tenke justifika tuir regulamentu ne’ebé iha. La tuir tenke ba konkursu públiku atu rihun $10 ka rihun $100 tenke liuhusi KAFI”, nia dehan.

Prezidente KAFI ne’e salienta sempre iha reuniaun regulár atu foti desizaun kona-ba autorizasaun despeza no desizaun sira seluk ne’ebé ho modalidade konkursu. “Ida-ne’e mak KAFI halo no kontrola mós ba projetu sira ne’ebé iha ne’e la’o ka la’e? Se la la’o tanba saida? Tanba ne’e mak projetu balun tenke kansela iha dalan no paradu”, esplika.

Governante ne’e salienta katak prosesu aprovizionamentu sira tenke la’o uza tempu naruk no afeta ba ezekuasaun sira, tanba ne’e mak daudaun halo revizasaum ba rejime jurídiku aprovizionamentu nian.

Relembra katak, iha 08 Janeiru 2025, publika ona Dekretu-lei númeru 1/2025, ne’ebé aprova Kódigu ba Aprovizionamentu no Kontratu Públiku foun. Diploma ne’e, integra iha prosesu Reforma Jestaun Finansa Públika ne’ebé lidera husi Governu Dasiak, ho objetivu atu moderniza prosedimentu sira husi kontrasaun públika nian, nune’e mós promove efisiénsia boot liu, transparénsia no dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé sustentavel.

Kódigu foun ne’e hatán ba nesesidade simplifikasaun no adaptasaun ba prátika internasionál sira ne’ebé di’ak liu, hodi garante utilizasaun ida ne’ebé efisiente liu no responsavel liu ba rekursu públiku sira, iha tempu hanesan hodi fó apoiu mós ba setór emprezariál nasionál.

Entre alterasaun prinsipál sira ne’e, destaka introdusaun husi rejime preferensiál ida ba fornesedór nasionál sira, ne’ebé hakarak insentiva kreximentu ekonómiku no hametin empreza lokál sira. Diploma ne’e mós reintrodús konkorrénsia restrita no kria rejime akordu-kuadru nian, ne’ebé dezeña hodi garante fornesimentu kontínua ba bens no servisu esensiál sira, hodi adapta prosesu sira ba nesesidade espesífiku administrasaun públika nian.

Kódigu ne’e mós estabelese kritériu klaru atu loke prosedimentu aprovizionamentu. Iha kazu Administrasaun Direta Estadu nian, desizaun oioin iha funsaun valór kontratuál katak osan montante to’o rihun $50, ne’e responsabilidade iha diretór-jerál ka ekivalente, maibé entre rihun $50 no millaun $5 ne’e kabe ba membru Governu, ho posibilidade delegasaun parsiál to’o rihun $500.

Ba montante sira ne’ebé liu millaun $5, desizaun ne’e foti husi Konsellu Ministru. Iha ámbitu administrasaun indireta nian, responsabilidade ba kontratu sira to’o millaun $1 monu ba entidade nia órgaun jestaun boot liu, no ba montante sira ne’ebé boot liu, aplika modelu hanesan ho administrasaun direta.

Iha kazu kontratu sira ne’ebé finansia husi Fundu Infraestrutura, kompeténsia fahe entre Konsellu Administrasaun Fundu nian, ba montante to’o millaun $10, no Konsellu Ministru ba montante boot, prosedimentu aprovizionamentu husi Prezidénsia Repúblika, Parlamentu Nasionál, Tribunál, munisípiu no administrasaun independente hetan autorizasaun husi respetivu órgaun diresaun másima jestaun nian.

Modelu organizasionál ida-ne’e buka atu garante klareza no ajilidade ne’ebé boot liu, prevene konflitu kompeténsia no promove jestaun rekursu públiku ne’ebé efetivu liu.

Adisionalmente, diploma ne’e inklui mekanizmu protesaun ba denunsiante sira kona-ba prátika ilegál sira, kontribui ba ambiente ida ne’ebé étiku liu iha setór públiku. Ida-ne’e mós permite atu halo fornesimentu antesipadu iha situasaun espesífiku sira, hodi garante velosidade boot liu hodi hatán ba nesesidade administrativa sira.

Kódigu foun ne’e tama vigór iha loron 1 fulan-Juñu tinan 2025, hodi revoga dekretu-lei númeru 22/2022, loron 11 fulan-Maiu, maibé mantein provizaun tranzitóriu balun to’o publikasaun regulamentu komplementár sira.

Ministériu Finansa sei promove asaun esklaresimentu sira ne’e ba diriji funsionáriu sira husi administrasaun direta no indireta Estadu nian, ho objetivu atu garante komprensaun no aplikasaun efikás husi Kódigu Aprovizionamentu no Kontratu Públiku foun.

Diploma ida-ne’e reprezenta pasu importante ida ba modernizasaun no efisiénsia jestaun públika nian, hodi reflete kompromisu Governu nian hodi promove governasaun di’ak, transparénsia no dezenvolvimentu sustentavel.

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!