iklan

HEADLINE, SAÚDE

MS ho OMS lansa PAN iha Timor-Leste

MS ho OMS lansa PAN iha Timor-Leste

Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál, José dos Reis Magno. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 08 Abríl 2025 (TATOLI)–Governu liuhusi Ministériu Saúde (MS) hamutuk ho Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), tersa ne’e, lansa Planu Asaun Neonatál (PAN) iha Timor-Leste.

“Ha’u orgullu no apresiasaun kle’an hodi selebra Loron Mundiál Saúde  nian, ho tema “Inísiu Saudável, Futuru Esperansa.” Ita halibur iha-ne’e la’ós de’it atu selebra Loron Mundiál Saúde, maibé atu reafirma lia-loos ida-ne’ebé kle’an Saúde mak fundasaun moris, dame no progresu nian,” Vise-Ministru ba Asuntu Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno dehan iha Fundasaun Oriente, Dili.

Nia dehan, tema ‘Inísiu Saudável, Futuru Esperansa’  abranje signifikadu kle’an ida ba ida-ne’e, fó prioridade ba momentu dahuluk sira moris nian hosi isin-rua to’o moris no períodu pós-natál ne’ebé tau fundasaun ba saúde durante moris tomak, la’ós de’it ba labarik, maibé ba inan sira, família no komunidade.

“Inan ida-ne’ebé partu iha kalan-boot, fasilidade saúde ne’ebé besik liu iha oras barak nia laran. Nia kaer metin nia kabun, reza la’ós de’it atu partu,  atu moris. Imajina, nia bebé foin moris ho de’it minutu balun ne’ebé susar atu dada iis, laiha doutór besik, laiha ekipamentu. Ida-ne’e la’ós fiksaun maibé ida-ne’e mak realidade. Tanba ne’e mak ami iha-ne’e atu kumpri ami-nia promesa ba komunidade, promesa moris foun nian,” nia afirma.

Iha fatin hanesan, Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste, Arvind Mathur, dehan planu asaun   neonatál ne’e ho objetivu atu hadi’a atendimentu durante partu, atendimentu imediatu ba bebé foin moris bainhira sira moras, intervensaun ba bebé foin moris ne’ebé saudável no hadi’a kuidadu pré-konsesaun no antenatál. Planu asaun ne’e mós prevee asaun polítika no hadi’a rekursu tékniku no umanu, inklui infraestrutura no transporte, tanba ne’e investe iha saúde inan no oan ho objetivu ba futuru ne’ebé di’akliu ba labarik no inan sira.

“Mai ita hamutuk hodi asegura katak feto hotu-hotu iha oportunidade atu partu ho seguru no katak bebé foin moris hotu-hotu iha oportunidade atu sobrevive, buras no alkansa sira nia potensiál tomak. Mai ita hanoin saúde husi ita-nia inan no oan sira hanesan reflesaun diretu ida ba saúde ita-nia sosiedade nian. Investe iha sira la’ós de’it hanesan imperativu morál ida, maibé investimentu krítiku ida iha ita-nia futuru,” nia afirma.

Arvind hateten xave mak fornese kuidadu saúde profisionál ba feto no labarik sira hotu. Asasínu boot liu mak emorajia, infesaun no kondisaun krónika sira-ne’ebé la hetan tratamentu. Asfixia partu nian, sepsis no pré-maturidade kontribui ba liu pursentu 60 hosi mate neonatál sira.

Arvind Mathur hateten katak dezafiu sira mak feto barak iha área rurál no remota sira hasoru barreira sira hodi asesu ba servisu saúde sira, distánsia no falta transporte atu to’o iha fasilidade saúde sira, infraestrutura ne’ebé la sufisiente no profisionál saúde sira ne’ebé ladún kualifikadu, no inan barak partu ho obrigasaun no bebé foin moris sira lakon kuidadu iha loron balun dahuluk.

Reprezentante ne’e mós haktuir katak OMS servisu iha kooperasaun ho Ministériu Saúde hodi fó formasaun ba profisionál saúde hamutuk 100 hodi tau-matan ba saúde inan no oan iha TL.

Jornalista: Felicidade Ximenes

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!