Top

MS-OMS halo konsultasaun revisaun estratéjia aihan seguru TL 2026-2030

Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál, José dos Reis Magno. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 21 Agostu 2026 (TATOLI)—Ministériu Saúde hamutuk ho Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste halo konsultasaun revizaun estratéjia aihan seguru Timor-Leste iha períodu 2026 to’o 2030.

“Kompozisaun enkontru ida-ne’e bele hatudu ona realidade fundamentál ida seguransa alimentár la’ós responsabilidade eskluziva Ministériu Saúde nian maibé ita hotu ninian,” Vise Ministru Fortalesimentu Instituisionál, Jose Magno, dehan ba jornalista sira iha Timor-Plaza, ohin.

Nia hateten, iha konsultasaun ne’e foku ba seguransa alimentár hahú ho produsaun agrikultura ka aihan liuhusi kriasaun animál no kuidadu ba animál nia saúde, servisu peska, transportasaun, armazenamentu, prosesamentu aihan sira no komérsalizasaun no importasaun aihan.

Ida-ne’e mós halo mós ba bee no saneamentu, servisu laboratóriu sira, fiskalizasaun no kontrolu aihan, alfándega no ikus mai aihan to’o ba konsumidór hodi konsumu.

Atividade ida-ne’e atu proteje populasaun husi risku sira-ne’ebé relasiona ho ai-han, presiza asaun koordenada entre setór oioin husi Estadu no sosiedade.

“Aspetu importante sira mak ha’u hakarak dehan mak importánsia seguransa alimentár ba saúde públika. Aihan ne’ebé seguru, kuantidade no frekuensia ne’ebé sufisiente no nutritivu importante tebes ba sobrevivénsia, kresimentu no moris saudável,” nia dehan.

Iha tempu hanesan, tuir nia, aihan bele sai fonte importante ida ba risku saúde bainhira aihan ne’e kontaminadu iha prosesu ruma hahú husi produsaun, prosesu kolla aihan, armazena, transporta, faan, prepara aihan ba konsumu mak se latuir padraun ka kondisaun ruma ne’ebé la apropriadu bele fo risku ba ema ne’ebe han.

Nia esplika, estratéjia 2020-2025 hatudu ona katak moras sira-ne’ebé transmite liu husi aihan sai problema importante ba saúde públika no bele kontaminadu ho baktéria, parasita, vírus no substánsia kimika ne’ebe perigozu ba saúde.

Se prátika ijiene no seguransa ne’ebé la apropriadu bele fó risku ba ema-nia saúde. Risku sira-ne’ebé relasiona ho aihan la afeta de’it saúde individual, sira bele mós kontribui ba mánutrisaun liuliu iha labarik kiik sira, ema katuas no ferik sira no ema sira-ne’ebé iha situasaun vulnerabilidade hanesan inan gravida no fó susu.

Iha konteksu Timor-Leste, Estratéjia Nasionál ba Seguransa Alimentár 2020-2025 sai pasu importante ida atu rekoñese realidade sira-ne’ebé temi no estabelese orientasaun nasionál atu hamenus problema saúde sira-ne’ebé relasiona ho aihan kontaminadu.

Estratéjia ne’e estabelese vizaun katak konsumidór hotu-hotu tenke iha asesu ba aihan seguru no nutritivu ho risku mínimu ba moras sira-ne’ebé transmite liuhusi aihan.

“Ita implementa ona Estratéjia Nasionál ba Seguransa Alimentár 2020-2025 ne’ebe dezenvolve husi Ministériu Saúde ho apoiu tékniku husi Organizasaun Mundial Saúde no liuhusi prosesu revizaun literatura no konsultasaun ho parte interesada oioin,” nia dehan.

Estratejia refere aborda tema importante sira inklui konseitu no importánsia seguransa alimentár, realidade demográfika, soșiál no ekonómika Timor-Leste nian, nesesidade no abordajen sira atu haforsa seguransa alimentar.

Períodu implementasaun ne’ebé prevee iha estratéjia anteriór ramata ona iha 2025 no agora  hasoru nesesidade atu dezenvolve estratéjia foun ba períodu 2026-2030. Estratéjia foun ida-ne’e labele sai de’it ezersisiu atualizasaun ba dokumentu 2020-2025 no hamosu estratejia 2026-2030.

Estratejia 2026-2030 ne’e tenke sai oportunidade ida atu avalia esperiénsia ne’ebé  halibur ona, identifika limitasaun sira-ne’ebé eziste no harii sistema implementasaun ne’ebé organizadu liután, koordenadu, ne’ebe bele sukat no sustentável.

Iha fatin hanesan, Reprezentante Organzasaun Mundiál Saúde, Arvind Mathur, dehan seguransa aihan nian afeta ema ida-idak. Refeisaun hotu-hotu tenke fó nutrisaun no sustenta ema maibé aihan ne’ebé la seguru kontinua hamosu moras todan no mate ne’ebé boot no bele prevene.

Iha Juñu 2026, OMS fó sai nia estimativa ikus liu kona-ba todan globál moras sira-ne’ebé hada’et husi aihan. Aihan ne’ebé kontaminadu kauza moras millaun 866 no mate millaun 1.52 ne’ebé bele prevene tinan-tinan.

Nia esplika,mate sira aumenta ba beibeik ne’e iha ligasaun la’ós de’it ba perigu biolójiku sira, maibé mós ba kímiku sira hanesan arséniu no chumbo ne’ebé tama iha kadeia aihan nian. Labarik sira maka vulneravel liu maske labarik sira ho tinan lima mai kraik halo de’it 9% husi populasaun mundiál, sira lori besik um-tersu husi todan husi moras hotu-hotu ne’ebé mai husi aihan.

Ba Timor-Leste, iha-ne’ebé redusaun infánsia ne’ebé ladún di’ak no mánutrisaun sai nafatin prioridade nasionál, seguransa aihan iha ligasaun metin ho nutrisaun ne’ebé di’ak-liu no dezenvolvimentu ne’ebé saudavel. Timor-Leste foti tiha ona pasu importante sira hodi hametin ninia sistema kontrolu aihan nasionál.

OMS apresia Governu nia esforsu atu hadi’a koordenasaun entre setór sira no harii fundasaun legál ida ne’ebé metin liu ba seguransa aihan.  Marku krusiál ida iha esforsu fundamentál sira-ne’e nia laran mak hakerek dekretu-lei kona-ba seguransa no kualidade aihan nian.

Bainhira finaliza ona, ida-ne’e bele fornese padraun, responsabilidade no responsabilizasaun ne’ebé klaru liu iha kadeia fornesimentu ai-han nian. Estratéjia Nasionál Seguransa Ai-han 2026–2030 tanba ne’e oportunu no importante atu operasionaliza lejislasaun importante ida-ne’e.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!