Trimestrál dahuluk, HNGV rejistu dengue 85, na’in-ida mate

DILI, 10 Abríl 2025 (TATOLI)—Durante trimestrál dahuluk, Janeiru-Marsu 2025, Departamentu Emerjénsia iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), rejista moras dengue hamutuk 85. Husi númeru ne’e, labarik ida hakotu iis iha sala pediatria.
“Durante fulan tolu, Janeiru-Marsu, HNGV rejista kazu moras dengue hamutuk 85. Husi númeru ne’e, mane 41 no feto 44, maioria labarik sira. Maibé, iha mós ema boot liuliu katuas no ferik sira,” Xefe Departamentu Emerjénsia HNGV, Júlia Rodrigues hateten iha nia kna’ar fatin, kinta ne’e.
Nia esplika, iha fulan-Janeiru, sala emerjénsia rejista pasiente dengue hamutuk na’in-sia. Husi númeru ne’e, feto na’in-haat no mane na’in-lima. Iha Fevereiru, pasiente dengue hamutuk 45 (mane 23, feto 22). Marsu pasiente dengue hamutuk 41 (feto 18 no mane 23).
“Kazu moras dengue ne’e bazeia ba nia tempu. Ninia sinál vitál ladún identifikadu ho di’ak, tanba pasiente moras dengue ne’e, nia isin manas. Tanba hosi nia isin-manas ne’e, ita bele deside dehan pasiente ne’e iha gravidade tama klasifikasaun ida-ne’ebé, tanba iha dengue fever, ida-ne’ebé mak foin komesa loron ida bá loron tolu, dengue critical phase ne’e dengue ne’ebé mak tama iha loron 4 no loron 6. Entaun, dengue ne’ebé mak grave, pasiente sira-ne’e mai iha emerjénsia médiku sira atende, balun transferida ba sala pediatria,” nia haktuir.
Notísia relevante: Tinan ne’e, sei implementa programa Wolbachia redús dengue
Nia relata, pasiente dengue sira-ne’e maioria maihusi munisípiu Likisá no munisípiu sira seluk ne’ebé transferida husi Sentru Saúde Vera-Krúz no Sentru Saúde Komoro.
Dengue nu’udár moras ida-ne’ebé kauza husi vírus no hada’et liuhusi vektor. Moras ne’e hada’et husi susuk Aedes Aegypti infetadu nia tata. Dengue la hada’et husi ema bá ema. Intensidade tata aas liu mak maizumenus oras rua hafoin loron-matan sa’e no molok loron-matan tun.
Sinál sintoma husi dengue mak hanesan isin-manas, ulun moras maka’as, moras iha matan-fukun, múskulu no artikulasaun moras maka’as no mosu erupsaun iha kulit.
Kona-ba tratamentu, dengue laiha tratamentu espesífiku hodi hamate vírus dengue iha ema-nia isin. Ba ema ne’ebé hetan infesaun no baixa iha fasilidade saúde, médiku sira hala’o de’it jestaun kazu ne’ebé di’ak. Jestaun kazu ne’e mak hala’o liuhusi maneira hanesan fó nutrisaun iha fasilidade saúde hanesan fó soru-been, fó hemu bee no fó han ai-fuan vitamina barak. Médiku sira dalaruma fó mós ai-moruk paracetamol hodi rezolve isin-manas ne’ebé iha.
Aleinde ne’e, halo prevensaun mak liuhusi fomigasaun no prevene susuk atu moris liuhusi troka bee iha tanke, bidón, balde no vazu ai-funan kada semana, liuhusi protesaun pesoál hanesan uza repelente iha isin-lolon no hatais ropa ne’ebe taka isin-lolon.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade

