iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Parlamentu husu MS no MAPPF tau atensaun maka’as ba vírus raiva ne’ebé hamate ema

Parlamentu husu MS no MAPPF tau atensaun maka’as ba vírus raiva ne’ebé hamate ema

Ilustrasaun vasina raiva. Imajen/Espesiál

DILI, 16 Juñu 2025 (TATOLI) – Deputadu sira iha Parlamentu Nasionál (PN) solisita ba Ministériu Saúde (MS) no Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) atu kontinua sensibiliza populasaun kona-ba impaktu husi vírus raiva no tau atensaun maka’as ba kazu ne’e tanba hamate ona ema.

Deputada Bankada CNRT, Lúcia Taiki, nu’udar membru Komisaun F ne’ebé trata Asuntu Saúde, Seguransa Sosiál no Igualdade Jéneru, hateten vírus raiva ne’e sériu tebes, tanba ne’e parte relevante sira tenke toma medida, tanba asu tata ema agora, bele mate depoizde tinan ida, tanba ninian inkubasaun bele to’o tinan ida.

“Husu ba Governu atu halo prevensaun sériu ba vírus ida ne’e, liuliu iha fronteira. Ministériu Saúde ho Ministériu Agrikultura kontinua halo sosializasaun no halo vasina ba asu hothotu no vasina mós ba ema sira ne’ebé bainhira hetan asu tata, nune’e bele prevene”, Lúcia Taiki alerta iha Parlanetu Nasionál, ohin.

Iha fatin hanesan, deputada FRETILIN, Nurima Ribeiro Alkatiri, apela katak moras ka vírus raiva ne’e husi asu tata ema, nune’e  husu ba sidadaun hothotu tenke kuidadu ho sira-nia animál sira hanesan asu ne’ebé husik livre.

Nia mós husu ba populasaun no estranjeiru ne’ebé hela iha Timor-Leste no haki’ak animál hanesan asu bele kuidadu atu labele husik la’o namkari sein kontrolu.

“Ministériu Agrikultura halo hela programa vasinasaun, maibé ita rasik ne’ebé haki’ak asu tenke hatene katak lori mós asu sira ne’e bá vasina no hatene katak bainhira haki’ak animál tenke kria kondisaun iha uma para animál labele la’o namkari iha dalan”, nia aviza.

Hodi dehan haree ba vírus raiva ne’ebé hameta ona ema, Autoridade Munisipíu Dili no sira seluk tenke hamutuk ho Protesaun Sivíl haree ba asu sira ne’ebé la’o iha dalan no implementa mekanizmu ne’ebé nesesariu para garante katak sira sei la afeita husi moras ne’e rasik no sei la hada’et ba ema seluk. “Importante rekolla asu sira ne’e hodi lori bá fatin ne’ebé seguru no seguru ba sidadaun hotu”.

Duptaada CNRT, Maria Gorumali Barreto, mós hateten  ministériu relevante tenke haree urjente kazu ne’e ho sériu.

Nia dehan iha semana kotuk iha pasiente ida mate tanba asu ata no asu ne’e identifika pozitivu moras raiva, ne’ebé komesa mosu maka’as iha Kovalima, Ermera, Bobonaru no Oekusi.

“Iha semana kotuk, 12 Juñu 2025, rezultadu pasienta mane ida mate. Bazeia ba informasaun, pasiente sira ne’ebé sofre raiva tanba depoizde asu tata la asesu ba instalasaun saúde hodi hetan vasina no husik  hela fulan rua no tolu mosu ona sintoma maka foin hakat bá saúde maibé bá ho kondisaun ida ne’ebé grave”.

Ho rezultadu ida-ne’e hatudu katak ekipa vijilánsia konjunta husi Ministériu Saúde no Ministériu Agrikultura no Ministériu Administrasaun Estatál liuhusi autoridade sira la halo vijilánsia másima, nune’e komunidade falta informasaun asesu tarde bá instalasaun saúde.

Nune’e, nia husu ba parte relevante kontinua halo sensibilizasaun ba komunidade atu hatene informasaun kona-ba impaktu husi vírus raiva ne’e rasik.

Notísia relevante: Pasiente pozitivu raiva daudaun ne’e kondisaun krítika

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!