Top

Luta Hamutuk no AJAR alerta kona-ba impaktu husi funu Izraél-Iraun ba ekonomia nasaun

Diretór Luta Hamutuk José Alves da Costa. Imajen/ Egas Cristovão

DILI, 26 Juñu 2025 (TATOLI) – Organizasaun sosiedade sivíl, Luta Hamutuk no Ázia Justisa no Direitu (AJAR), preokupa kona-ba impaktu husi funu entre Iraun no Izraél ba situasaun ekonómika no seguransa nasionál Timor-Leste nian.

Organizasaun rua ne’e avalia katak maske Timor-Leste la envolve diretamente iha konflitu referidu, maibé iha impaktu indiretu, liuliu iha aspetu ekonómiku.

Diretór-Ezekutivu Luta Hamutuk, José da Costa Alves, subliña konflitu ne’e bele hamosu tensaun globál ne’ebé jeneralizadu, to’o risku atu hamosu Funu Mundiál III no ida-ne’e sai preokupasaun katak Timor-Leste sei sofre, liuliu ekonomikamente.

“Ha’u lahatene buat sira ne’e sei sai oinsá? Maibé husi sosiedade sivíl, ita enkoraja ka dezafia ita-nia Ministru Ekonomia atu loke diskusaun públika oinsá atu halibur ideia, hodi prevene ka antesipa problema ne’ebé sei afeta ita”, José Alves hateten ohin.

Tuir nia, bainhira situasaun sira ne’e akontese no país laiha preparasaun hodi hasoru poténsia krize ai-han, maibé Governu dehan prontu hanesan iha 2008 maka sei kestiona parámetru prontidaun nian.

“Ita dehan, ita prontu ona, maibé prontu iha aspetu saida? Ita-nia produsaun agrikultura daudaun ne’e la to’o de’it atu han iha uma durante fulan tolu. Produsaun seluk mós kuaze la haree, hau iha serteza ita sei enfrenta problema boot ida ne’ebe bele afeta ba seguransa nasionál”, nia hateten.

Iha sorin seluk, Peskizadór Ázia Justisa no Direitu (AJAR), Inocêncio Xavier, salienta labele ignora impaktu ekonómiku husi funu Iraun-Izraél, maske Timor-Leste la envolve diretamente, maibé falta ai-han bele hamosu distúrbiu sosiál.

“Hanesan nasaun independente ida, konserteza ita sei afetadu. Ita la’ós simu bomba, maibé ita sei sente su’ar hsi bomba sira liuhosiu ekonomia. Ne’e hanesan kestaun seguransa nian relasionadu ho movimentu hosi transporte marítimu sira. Karik rota ekonómiku marítimu hetan perturbasaun, nasaun ki’ik ida hanesan ita sei afetada maka’as, liuliu iha setór ekonómiku”, nia hateten.

Koordenadór AJAR, Inocêncio Xavier. Imajen Tatoli/Francisco Sony

Inocêncio afirma karik Iraun halo blokeiu ba rota prinsipál tasi nian, entaun poténsia ba hamlaha iha Timor-Leste posivel tebes tanba nasaun ne’e nia dependénsia ba importasaun.

Nia mós kritika polítika agríkola sira ne’ebé konsidera la fornese investimentu ne’ebé sufisiente, nomós ekonomia ida ne’ebé seidauk hatudu diresaun ne’ebé klara.

“Projesaun kreximentu ekonómiku 4% ne’e seidauk atinje. Ita seidauk hatene bainhira mak funu ne’e remata, tanba ne’e importante atu halo investimentu ba setór prioridade, liuliu agrikultura, tanba ita-nia rikusoin mina mós komesa maran”, nia hateten.

Nu’udar solusaun ba tempu naruk, AJAR enkoraja diversifikasaun ekonómika no hasa’e kualidade edukasaun.

Instituisaun rua ne’e husu ba Governu atu foti pasu estratéjiku no inkluzivu hodi hasoru dezafiu globál ida-ne’e no atu envolve komunidade iha prosesu formulasaun polítika ne’ebé responde ba krize internasionál ne’ebé iha impaktu lokál.

Tuir Ajénsia Associated Press (AP News), maski situasaun konflitu hatudu ona sinál aliviasaun, ho anúnsiu sesar-fogu temporáriu entre Izraél no Iraun iha loron 23 Juñu, liuhusi mediasaun Estadu Unidu no Katár, maibé kondisaun sira sei konsidera frájil. Tanba parte rua ne’e nafatin akuza malu viola sesár-fogu, no seidauk iha akordu dame ofisiál ba tempu naruk.

Prezidente Estadu Unidu Amérika, Donald Trump, afirma katak sei hala’o tan konversasaun entre Iraun no Amérika iha tempu badak, inklui kestaun sira kona-ba estabilidade nukleár no rejionál.

Notísia relevante: Opozisaun husu Governu antesipa impaktu husi funu iha médiu oriente

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!