DILI, 01 Jullu 2025 (TATOLI)—Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste (TL), Arvind Mathur hateten katak relasiona ho númeru kazu raiva (rabies) ne’ebé aumenta iha Timor-Leste, OMS sei servisu hamutuk ho Ministériu Saúde (MS) atu halo prevensaun no garante vasina raiva ba populasaun sira ho adekuada.
Tuir OMS, vasina raiva tenke iha sentru saúde hotu-hotu iha Timor Leste, no OMS mós apoia Ministériu Saúde hodi fornese vasina raiva iha sentru saúde sira.
“OMS sei bele fasilita aprovizionamentu ida-ne’e no ami serbisu besik ho Ministériu Saúde no Institutu Nasionál Farmaséutiku no Produtu Médiku (INFPM) hodi garante katak vasina sira disponivel bainhira presiza, iha kuantidade ne’ebé sufisiente,” Arvind Mathur ba jornalista sira iha nia eskritóriu, Kaikoli, Dili, tersa ne’e.
Nia subliña katak presiza sosa kedas vasina rabies, tanba kazu moras rabies iha Timor-Leste komesa aumenta.
“OMS serbisu besik ho Ministériu Saúde no OMS simu mós pedidu ida ba apoiu ba vasina sira, no mós apoiu tékniku ba Ministériu Saúde hodi rezolve situasaun atuál kona-ba raiva ne’ebé dezenvolvidu daudaun inklui referénsia sira ba nesesidade aprovizionamentu vasina nian, nune’e mós apoiu ne’ebé ami fó ba Ministériu Saúde,” nia hateten.
Notísia relevante: Pasiente raiva husi Kovalima hakotu ona iis iha HNGV
Nia dehan, antes iha 2024, tuir pedidu hosi Ministériu Saúde, OMS apoia doze 6.000 hosi vasina anti-raiva no doze 1.000 hosi vasina imunoglobulina raiva nian, hodi guarda hasoru posibilidade aumentu kazu raiva nian iha futuru, ne’ebé maka rai iha nivel INFPM no iha munisípiu sentrál sira, vasina sira disponivel.
“Maibé, ida ne’e la’ós kona-ba vasina de’it. Situasaun ida-ne’e presiza asaun multi-setoriál no envolvimentu ema hotu nian. Ministériu Saúde no Ministériu Agrikultura, Peska no Pekuária no OMS hamutuk lidera ona esforsu atu dezenvolve estratéjia nasionál ida. Planu estratéjiku Nasionál ne’e hanesan dokumentu abranjente ida-ne’ebé trasa papél ministériu, parte interesada no parseiru oinoin,” nia haktuir.
Aleinde ne’e, Vise-Ministru Saúde ba Asuntu Fortalesimentu Institusionál Saúde, José Magno dos Reis hateten Ministériu Saúde sei sosa vasina raiva emerjénsia hodi halo prevensaun ba kazu rabies iha Tmor-Leste.
“Ha’u ko’alia ona sira programa imunizasaun atu haree ba Orsamentu Jerál Estadu husi Ministériu Saúde nian ba 2025, iha-ne’ebé prevee Millaun $1 atu sosa vasina raiva iha tempu badak inklui vasina imunizasaun,” José Magno dehan ba jornalista sira.
Nia dehan, durante hala’o enkontru ho parseiru sira, Governu hato’o ona katak situasaun hanesan ne’e presiza OMS no parseiru sira seluk nia apoiu.
“Projesaun ne’ebé mak ita haree katak se sitausaun ne’e ita la halo intervensaun lalais mak sei alastra ba iha munisípiu sira seluk,” nia informa.
Nia haktuir munisípiu haat Governu garante livre husi raiva tanba sei zona konfortu hanesan Manatutu, Lautein, Vikeke no Baukau.
Tuir dadus, kazu raiva iha Timor-Leste afeta ona ema na’in-hitu mate, kompostu husi munisípiu Bobonaru, RAEOA, Ermera no Kovalima.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade




