DILI, 14 Jullu 2025 (TATOLI) – Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska, no Floresta (MAPPF), liuhusi Sustainable Agriculture Productivity Improvement Project (SAPIP) realiza espozisaun loron rua (14-15 Jullu) hodi hatudu rezultadu implementasaun programa SAPIP nian durante tinan sia (2016-2025).
Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Marcos da Cruz, hateten eventu ida-ne’e dedikadu ba demonstrasaun produtu agríkola no teknolojia pós-kolleta, ne’ebé promove liuhusi SAPIP.
“Espozisaun ida-ne’e espesial tanba ita mai haree no koko rezultadu serbisu todan husi ita-nia grupu agrikultór sira hanesan [produsaun] haree, batar, modo, fehuk, kafé ho kualidade aas”, Marcos da Cruz hateten iha abertura espozisaun ne’ebé realiza iha Timor Plaza, ohin.
Nia esplika produtu prosesadu uza teknolojia pós-kolleta ne’ebé promove husi SAPIP, mak hanesan na’an, dosi no seluk seluk tan.
“Produtu sira ne’ebé ita haree iha ne’e, nu’udar prova katak bainhira ita investe iha agrikultór sira, la’ós de’it iha parte produsaun nian, maibé iha koñesimentu no ferramentu ba pós-kolleta ne’e importante hodi dezblokeia poténsia sira. Ida-ne’e hatudu mai ita katak ita-nia agrikultór sira la’ós de’it produtór, maibé sira mós bele sai hanesan empreendedór, inovadór no na’in ba koñesimentu lokál nian”, Marcos salienta.
Liuhusi apoiu SAPIP, agrikultór sira kolleta di’ak liu duké lakon, tanba utiliza ona makina ko’a nian, nomós iha ferramenta pós-kolleta ba armazeina no prosesamentu ho di’ak; grupu agrikultór sira bele lori produtu bá merkadu ho empakotamentu; sira sai na’in no halo operasaun ba ferramentu pós-kolleta nian, nune’e aumenta rendimentu.
Iha fatin hanesan, Jestór ba Projetu SAPIP, Mateus das Neves, realsa objetivu husi espozisaun mak hatudu ba públiku rezultadu sira.
Espozisaun ne’e envolve grupu agrikultór sira husi munisípiu hitu ne’ebé sai alvu hodi aprezenta sira-nia rezultadu serbisu. “Ida-ne’e hanesan ita fasilita sira asesu bá merkadu, motivasaun di’ak ida ba sira atu aban bain rua projetu ne’e termina, maibé atividade sira kontinua la’o halo produsaun”, Mateus dehan.
Durante implementa projetu SAPIP ne’e iha munisípiu Ainaru, Bobonaru, Likisá, Ermera Lautein, Kovalima no Oekusi, iha grupu 550 sai ona benefisiáriu.
“SAPIP nia apoiu iha munisípiu hitu ne’e iha área agrikultura, ortikultura, pekuária, peska, liuliu ba akikultura”, dehan.
Iha fatin hanesan, membru Grupu Virgen Coconout Oil (VCO) husi suku Raimea, postu administrativu Zumalai, munisípiu Kovalima, Josefina do Nacimento, hateten implementasaun projetu SAPIP iha sira-nia suku la’o di’ak tebes, tanba ne’e fasilita tebes serbisu agrikultór sira hodi hasa’e produsaun hare.
“Antes ami seidauk hetan apoiu ekipamentu husi SAPIP, ami halo natar uza sistema manuál, maibé depoizde SAPIP implementa nia programa, iha mudansa tebes tanba ami halo natar uza mákina moderna ne’ebé fasilita serbisu iha terrenu. Ami bele hasa’e produsaun hare ho tonelada boot”, nia dehan.
Grupu VCO rasik hamutuk ema 12 no tinan ne’e halo kolleta ba hare liu tonelada 40 husi natar ektare 30. Mákina ne’ebé sira hetan husi SAPIP ne’e hahú husi mákina fila rai, kuda no ko’a hare.
Iha espozisaun ne’e, sira-nia grupu aprezenta produtu lokál hanesan foos ho folin husi kilógrama ida ba fo’os mutin $1 no kilógrama ida ba fo’os mean $1,25.
Iha biban ne’e nia parte mós rekomenda ba Governu atu halo irrigasaun, tanba difikuldade ne’ebé sira hasoru mak bee laiha. “Ami halo natar tinan ida dala-ida de’it, tanba depende de’it ba udan been. Irrigasaun laiha, ami sujere bele halo irrigasaun ba mota Mola, nune’e tinan ida ami bele halo natar dala-rua ka tolu. Preokupasaun ne’e ami hato’o dala barak ona maibé seidauk iha resposta”, nia lamenta.
Xefe Grupu Hametin Agrikultura husi suku Vatumanu, postu administrativu Atsabe, munisípiu Ermera, Bento Viana Mota, hateten sira hetan fundu husi projetu SAPIP iha 2019 hamutuk rihun $9.740 hodi investe iha iha área ortikultura no to’o 2025 sira hetan orsamentu hamutuk rihun $12 husi kuda koto nurak, tomate, no lis, iha rai ektare rua.
Responsavel ba Diresaun Servisu Munisípiu Agrikultura Ermera, Marcos de Jesus, hateten implementasaun projetu ne’e iha munisípiu Ermera di’ak tebes tanba grupu 36 ne’ebé envolve iha programa SAPIP halo mudansa iha parte ne’e.
“Projetu ida-ne’e ramata ona, maibé atividade kontinua implementa ba oin tanba iha Ermera, grupu agrikultór sira hetan ekipamentu modernu atu apoiu serbisu iha terrenu”, realsa.
Notísia relevante: SAPIP termina: Assanami agradese ba Banku Mundiál nia apoiu ba dezenvolvimentu agríkola
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





