DILI, 25 Jullu 2025 (TATOLI) –Timor-Leste hetan ona sertifikadu livre husi malária hosi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), realizasaun saúde públika boot ida ba nasaun tropikál joven ne’ebé lansa esforsu halakon malária lakle’ur hafoin independénsia iha tinan-2002.
Tuir komunikadu OMS nian ne’ebé Tatoli asesu, anúnsiu ohin totál nasaun sira ne’ebé livre hosi malária no territóriu ida sertifikadu hosi OMS ba 47. Timor-Leste hanesan nasaun datoluk iha Sudeste Aziátiku ne’ebé hetan sertifikasaun hosi OMS, hamutuk ho Maldivas (2015) no Sri Lanka (2016). Ida-ne’e marka mós eliminasaun daruak husi Timor-Leste hosi moras ne’e iha tinan rua nia laran, hafoin nia sertifikasaun livre hosi filariase linfátika iha tinan-2024.
“OMS kongratula povu no Governu Timor-Leste ba pasu importante ida-ne’e Timor-Leste nia susesu prova katak malária bele hapara ho vontade polítika ne’ebé maka’as, intervensaun ne’ebé matenek, ho investimentu doméstiku no estranjeiru ne’ebé sustentavel, no forsa traballu saúde ne’ebé dedikadu no unidu,” Diretór-Jerál OMS, Tedros Adhanom Ghebreyesus, dehan.
OMS sertifika eliminasaun malária bainhira nasaun ida hatudu, liu dúvida razoavel, katak transmisaun malária doméstika hetan interrupsaun iha nasaun tomak durante pelumenus tinan-tolu tuituir malu.
Timor-Leste ho susesu hamenus ona kazu malária h8si númeru aas liu 223,000 iha 2006 ba zero kazu malária doméstiku iha 2021, realizasaun signifikativu ida iha nasaun tropikál ida ne’ebé kondisaun klimátika favorese reprodusaun no transmisaun susuk nian iha tinan tomak.
Primeiru-Ministru Timor-Leste, Kay Rala Xanana Gusmão, hateten katak eliminasaun malária nu’udar momentu orgullu nasionál ne’ebé estraordináriu.
“Kuaze tinan-20 ona, ami luta husi aldeia ba aldeia, husi família ba família. Vitória ne’e pertense ba ami-nia pesoál saúde sira ne’ebé laiha ta’uk no família ida-idak ne’ebé hili prevensaun”, Primeiru-Ministru esplika.
Nune’e Ministra Saúde Élia dos Reis Amaral informa katak malária sai nu’udar inimigu ida ne’ebé maka’as liu iha nasaun ne’e.
“Ami lakon ema barak liu tanba moras ida ne’ebé bele prevene. Maibé, ami-nia funsionáriu sira saúde nian reziliente, ami-nia komunidade sira forte, no ami-nia parseiru sira, hanesan OMS, hamriik iha ami-nia sorin hodi insisti ba funsionáriu saúde sira hodi prevene resurjénsia malária nian liuhusi vijilánsia no asaun komunitária ne’ebé kontinua.
Reprezentante OMS iha Timor-Leste, Arvind Mathur, afirma katak sertifikasaun livre husi malária nu’udar vitória nasionál ida ne’ebé desizivu, hetan apoiu husi lideransa brani, esforsu traballadór saúde sira, no determinasaun husi ninia povu.
“Timor-Leste foka nafatin, halo teste, halo tratamentu, no investiga lalais.Hakotu transmisaun no mantein zero mate presiza liu duké siénsia de’it; presiza korajen,” nia esplika.
Transformasaun lalais husi nasaun ho insidénsia aas ba nasaun livre husi malária
Timor-Leste nia susesu ihaeradikasaun malária hahú ho estabelesimentu lalais Programa Nasionál Malária husi Ministériu Saúde iha tinan-2003. Iha tinan hirak nia laran, nasaun ne’e implementa ona teste diagnóstiku lalais, introdús terapia kombinasaun, no distribui ona rede-kama ne’ebé trata ho insektisida gratuita ba komunidade sira ne’ebé iha risku aas.
Maski falta pesoál saúde no médiku sira, governu Timor-Leste kontinua investe iha sistema saúde ho nivel tolu, ospitál nasionál, ospitál referál sira, sentru saúde komunitáriu, no postu saúde sira, hodi komplementa ninia esforsu sira atu habelar kontrolu malária.
Iha tinan-2009, ho apoiu husi Fundu Globál, Timor-Leste habelar kontrolu vetor iha nasaun laran tomak liu husi distribuisaun rede kama ne’ebé trata ho insektisida ne’ebé dura kleur no pulverizasaun ne’ebé jeneralizadu iha uma laran. Diagnóstiku ba malária mós habelar, ho mikroskopia no teste diagnóstiku lalais ne’ebé disponivel iha postu saúde lokál hotu-hotu.
Timor-Leste dezempeña ona knaar krítiku hodi apoia OMS nia progresu ba eliminasaun. Ida-ne’e inklui fasilita avaliasaun sira iha kampu hafoin fulan 36 lahó kazu ida iha área orijen no fasilita Misaun Pré-Sertifikasaun OMS nian dahuluk no daruak iha 2023 no 2024. OMS mós koordena Misaun Sertifikasaun Finál iha 2025, ne’ebé konfirma hapara transmisaun ne’ebé sustentavel iha área orijen. Iha tinan hirak nia laran, OMS Timor-Leste mós tulun ona Ministériu Saúde hodi asegura subsídiu sira hodi apoia esforsu sira kontrolu malária nian.
Ho vijilánsia tempu-reál liuhosi Sistema Integradu Vijilánsia Bazeia ba Kazu (ICBS-TL) no traballadór saúde sira ne’ebé treinadu hodi garante detesaun sedu no lalais, inklui iha fronteira, Timor-Leste harii ona defeza ida ne’ebé forte hasoru malária nia fila-fali. Esforsu konsertadu ida-ne’e la’ós de’it lori ba sertifikasaun maibé sei sai mós xave atu mantein vijilánsia iha tinan sira tuirmai.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




