DILI, 04 Agostu 2025 (TATOLI)-Programa Monitorizasaun Sistema Judisiál (JSMP, iha inglés) husu parte hotu atu kumpre desizaun Tribunál Rekursu (TR) ne’ebé deklara inkonstituisionalidade ba artigu 2 Lei númeru 4/2025, alterasaun daruak ba Lei númeru 25/2021, kona-ba Lei Organizasaun Judisiária.
Peskizadór legál husi JSMP, Luís Oliveira Sampaio, apresia ba koletivu juis iha TR ne’ebé tuir Konstituisaun no lei asume mós kompeténsia konstitusionál no Tribunál Supremu Justisa (STJ) tuir artigu 126 Konstituisaun.
Iha kontestu ida-ne’e, hatudu ninia kualidade serbisu no ezerse kompeténsia ho independente hodi hakru’uk de’it ba lei no Konstituisaun.
Nia dehan, desizaun TR iha 31 Jullu 2025 ne’e reafirma pozisaun no perspetiva legál jurídiku JSMP ne’ebé antes ne’e aprezenta ona katak nomeasaun Prezidente Tribunál Rekursu (PTR) atuál konstitui inkumprimentu ka violasaun ba norma konstitusionál sira ne’ebé prevee rekizitu legál kona-ba prosesu nomeasaun ba kargu PTR ne’ebé iha tempu hanesan asume mós knaar nu’udar Prezidente Tribunál Supremu Justisa.
Rekizitu sira ne’e mak hanesan prevee iha pontu 3) artigu 124 Konstituisaun kona-ba STJ katak Prezidente STJ nomeadu entre juis sira STJ nian ba mandatu tinan haat husi Prezidente Repúblika.
“Desizaun TR nian ne’e, nu’udar prova ida kona-ba firmeza no kumprimentu ba prinsípiu Estadu Direitu Demokrátiku nian, katak desizaun hotu-hotu tenke tuir Konstituisaun no lei”, nia hato’o liuhusi konferénsia imprensa iha edifísiu JSMP, Kolmera-Dili, ohin.
Luís Oliveira Sampaio dehan, iha parte seluk, sai hanesan teste polítiku ida ba órgaun soberanu sira hotu oinsá atu hatuur interese Estadu no sistema justisa aas liu interese sira seluk.
Desizaun ne’e mós reafirma no reflete movimentu konstitusionál ne’ebé Nonu Governu no Prezidente Repúblika atuál antes ne’e promove durante kampaña eleitorál kona-ba tema boot “Repozisaun Orden Konstitusionál”.
Tuir nia, ne’e nu’udar tema estratéjiku no pertinente iha Estadu direitu demokrátiku. Desizaun finál tribunál nian ne’e ho natureza kumprimentu obrigatóriu hanesan prevee iha pontu 3) artigu 118 Konstituisaun ne’ebé define katak tribunál nia desizaun prevalese liu desizaun husi autoridade sira seluk no tenke kumpre obrigatoriamente.
“Iha kontestu ida-ne’e, desizaun TR kona-ba inkonstitusionalidade, sei la konstitui rekursu hanesan desizaun ba kazu baibain sira, nein atu halo revizaun ba lei, iha kazu iha kontestu veto polítika husi Prezidente Repúblika ba lei ruma ne’ebé Parlamentu Nasionál haruka ba promulgasaun”, nia salienta.
JSMP fiar katak Prezidente Repúblika, Prezidente Tribunál Rekursu atuál, no órgaun soberanu sira seluk, entidade relevante sira seluk, sei hatuur interese Estadu aas liu interese seluk hodi kumpre desizaun tribunál relasiona ho matéria ne’ebé juis sira husi TR dekreta kona-ba inkonstitusionalidade nomeasaun Prezidente Tribunál Rekursu, Afonso Carmona.
“Partikularmente, JSMP fiar metin katak, Prezidente Tribunal Rekursu atuál sei hatudu vontade boot, konxiénsia morál-síviku no profisionál atu kolabora no kumpre orden tribunál nian, nu’udar ordem aas liu iha Estadu demokrátiku ne’ebé konsagra iha Konstituisaun, nu’udar lisaun polítiku boot liu ba povu no Estadu”, nia hato’o.
Nia husu mós liuliu ba juis no autoridade judisiáriu mak sei hatudu dalan loos ba sosiedade no Estadu tomak, katak desizaun tribunál nian sei iha efeitu vinkulativu no finál, nune’e bele hametin konfiansa públiku ba setór justisa.
Iha parte seluk, kualkér atu ka diploma normativu no lejislativu ne’ebé STJ/TR deklara inkonstitusionál nulu ka mate. “Nia sei laiha efetivu jurídiku ka laiha ona nia vijénsia”, dehan.
JSMP hato’o ba Governu atu tau prioridade ba instalasaun STJ hodi bele evita problema ne’ebé hanesan iha futuru. Tanba JSMP haree katak kazu ida-ne’e sai hanesan lisaun boot ne’ebé parte relevante hotu aprende no evita atu labele akontese tan.
Notisiarelevante: https://tatoli.tl/2025/08/01/afonso-carmona-konsidera-akordaun-tribunal-rekursu-la-refere-ba-nomeasaun/
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




