DILI, 12 Agostu 2025 (TATOLI)–Reitór Institutu Siénsia Saúde (ICS, sigla portugés), Leão Borges, konsidera presiza reforsa rekursu umanu no ekonomia rai-laran iha ámbitu Timor-Leste nia adezaun ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés).
“Ita-nia Governu tenke preparadu iha rekursu umanu kuandu adere ASEAN. Ida-ne’e presiza no pertinente tebes ba ita-nia rain. Iha parte ekonomia ne’e ita hasoru difikuldade ba ita-nia kompañia no sosiedade prontu simu realidade ida-ne’e. Tanba ne’e mak prepara ita-nia an didi’ak tanba tempu besik ona, ne’ebé sei akontese iha fulan-Outubru tinan-ne’e,” Akadémiku ne’e hato’o ba jornalista sira, iha Eskola Ensinu Sekundáriu Jerál FINANTIL, Komoro, Tersa ne’e.
Reitór perefere Governu investe ba emprezáriu nasionál hodi kompete ho emprezáriu internasionál sira.
“Tanba emprezáriu nasionál nia fundu ka ekonomia ladún sufisiente, entaun ho ida-ne’e mak sai difikuldade ba sira. Haree emprezáriu internasionál dalaruma mai ho rekusu umanu no ekipamentu ne’ebé avansadu,” nia akresenta.
Iha sorin seluk, Reitór Institute of Bussiness (IOB), Pedro Barreto Ximenes, hateten Timor-Leste nia adezaun sai membru plenu ASEAN iha fulan-Outubru mai bele hadi’a di’ak liután ekonomia nasaun ba oin.
“Ha’u hanoin atu sai membru ASEAN ne’e mak atu hadi’a ita-nia ekonomia no dudu ita sai husi zona konfrontu ne’ebé halo ita labele la’o ba oin ne’e,” Reitór hateten ba Agência TATOLI hafoin sai oradór iha programa ‘Governu Rona’ iha estúdiu Faról, foin lalais ne’e.
Notísia relevante : Ramos-Horta apresia Governu nia servisu ba preparativu adere ba ASEAN
Nia dehan, komprova ona iha tinan 2023 nasaun membru ASEAN sira haruka ona roteiru ba Timor-Leste atu priense no ida-ne’e hanesan impéritu ida ba Governu atubele obriga sosiedade tomak prepara-an.
“Agora ita haree progresu barak tebes mak Governu no sosiedade sira halo, ida-ne’e hatudu ona katak ita iha dalan atu tama ba ASEAN. Agora, kestaun mak tama ASEAN problema hotu ona lae. Tama Asosiasaun ne’e hanesan kria oportunidade foun no dezafiu foun ba ita oinsá mak ita bele hetan benefisiu husi ita bainhira tama ASEAN. Agora oinsá mak ita hetan benefísiu, ita-nia ema sira iha rai-laran ne’e hadi’a daudaun ona kapasidade rekursu umanu sira, kapasidade ekónomiku oinsá mak hetan benefísiu bainhira ita tama iha ASEAN,” nia katak.
Akadémiku dehan, bainhira Governu la halo preparasaun sériu hamutuk ho sosiedade mak Timor-Leste bele tama ona ba ASEAN maibé nasaun seluk mak hetan benefísiu barak liu.
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina




