MS ho parseiru halo konsultasaun estratéjia imunizasaun nasionál TL ba 2026-2030

DILI, 12 Agostu 2025 (TATOLI)—Ministériu Saúde hamutuk ho parseiru sira hanesan Organizasaun Mundiál Timor-Leste, Fundu Nasaun Unida ba Labarik (UNICEF) no Aliansa Vasina nian (GAVI) halo konsultasaun kona-ba estratéjia imunizasaun nasionál Timor-Leste ba tinan 2026-2030.
“Sorumutu dezenvolvimentu estratéjia imunizasaun nasionál ne’ebé importante ida atu ita halo reflesaun no define ita-nia dalan. Ita hotu iha ne’e atu forma saida mak ita atu halo ba imunizasaun iha Timor-Leste ba tinan lima oin mai. Ita-nia misaun klaru katak atu proteje labarik hotu- hotu, labarik-feto adolexente, feto isin-rua no sidadaun vulneravel sira husi moras sira-ne’ebé bele prevene ho vasina,” Vise Ministru Fortalesimentu Instituisional Saúde, Jose Magno, dehan iha nia diskursu iha Hotel Timor, ohin.
Nia hateten, imunizasaun la’ós de’it intervensaun saúde nian, ida-ne’e mak fundasaun ida ba ekuidade, reziliénsia no dezenvolvimentu nasionál. Iha Timor-Leste, vasinasaun fó impaktu signifikante iha área saúde públika nian.
“Esperansa moris nian aumenta ona no ita habelar ona ita-nia programa imunizasaun nian husi atinjenmentu ne’e iha inisiu restaurasaun ita-nia independénsia to’o ba tinan 23 no ohin loron ita livre ona husi póliu, halakon ona tétanu no neonatál, elimina sarampu no foin lalais ne’e, elimina rubela. Atinjementun sira-ne’e bele tanba ho lideransa ne’ebé forte, planeamantu ne’ebé di’ak no kolaborasaun ne’ebé efetivu,” nia hateten.
Nia hato’o agardesementu ba parseiru sira hanesan Gavi, Aliansa Vasina nian, ba sira-nia apoiu ne’ebé sempre ho Governu TL ba apoiu vasina sira, sistema kadeia malirin no sapoiaa téknika-imi-nia apoiu sira-ne’e ajuda ona Governu TL asegura prevensaun ba komunidade ne’ebé hela iha área rurál sira.
Iha fatin hanesan, Representante Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor Leste, Arvind Mathur informa workshop ida-ne’e atu forma Timor-Leste nia estratéjia imunizasaun nasionál planu ida-ne’ebé sei hametin servisu imunizasaun nian no proteje labarik Timoroan ida-idak.
“Timor-Leste iha istória orgullu ida iha planeamentu imunizasaun ho estratéjia nasionál sira ne’ebé dezenvolve iha 2004, 2007 no 2014, tuir fali ho planu multi-anuál iha 2016. Hafoin dezaselerasaun pandemia, ida-ne’e hanesan inísiu ida-ne’ebé presiza tebes. Ami elojia Ministériu Saúde, tanba lidera dezenvolvimentu integradu ho kustu ne’ebé aliña ho revizaun foin lalais ne’e, avaliasaun jestaun vasina efetivu tuir ajenda imunizasaun 2030. Planu ida-ne’e sei aliña mós ho Gavi nia misaun estratéjiku atu asegura kobertura vasina sustentável, taka lakuna ekuidade no harii sistema imunizasaun rezistente ne’ebé la husik ema ida,” Arvind Mathur esplika.
Timor-Leste nia atinjementu imunizasaun hanesan livre husi polio, halakon sarampu, rubéola no tétanu inan no neonatál, tenke prezerva ida-ne’e ho kustu sei sustenta lukru sira-ne’e no prepara nasaun ba dezafiu sira iha futuru.
Nune’e, Representante UNICEF iha Timor Leste, Patrizia DiGiovanni, hateten UNICEF sente orgullu tebes tanba kontribui ona ba esforsu hirak-ne’e no kontinua fó apoiu ba programa immunizasaun rutina, komunikasaun risku, involvimentu komunidade no inisiativa mudansa sosiál no hahalok ne’ebé tau komunidade sira iha sentru. UNICEF apoiu sempre guia tuir husi prinsípiu igualidade, sustentabilidade no reziliensia.
“Dezenvolvimentu Estratéjia Imunizasaun Nasional (EIN) apresenta oportunidade úniku ida atu bele hari ka hatuur planu atinjimentu hirak ne’e no oinsá bele responde ba dezafiu sira-ne’ebe la’o hela. Ida-ne’e inklui variasaun iha dezempeñu relasiona ho alokasaun rekursu no estimasaun ba denominadór, falta konsolidadu no atualizasaun matadalan atu hasa’e abilidade no koñesementu ba pesoál saúde sira-nian ba implementasaun servisu imunizasaun, inklui mikroplaneamentu regulár, apoiu supervizaun no formasaun refresher ne’ebé la’o hela,” nia dehan.
Pontu hirak ne’e hotu presiza responde husi ema hodi hametin nafatin fundasaun ne’ebé harii ona husi investimentu GAVI nian iha Timor-Leste.
Estratéjia Imunizasaun Nasional (EIN) aliña ho Planu Estratéjiku Nasional Setor Saúde Timor-Leste nian no Ajenda Global ba Imunizasaun tinan 2030, ne’ebé ezije sistema sira-ne’ebé forte liu, integrasaun di’ak liu no aprosimasaun tuir nesesidade komunidade nian.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes

